Kassettmakk “Vesna 202″

Vesna 202 - nii nagu ma selle sain

Vesna 202 – nii nagu ma selle sain

Märtsi kuus ilmus minu juurde kolleeg, lai naeratus suul – kas tahad? Ei tea, mis viga. Ei hakka lihtsalt tööle.

Tegu on 1982 aasta kassetmakiga Āåńķą  202 (“Āåńķą”on tõlkes “kevad”). Sellest makist on erinevaid modifikatsioone, olen avastanud kolm erinevat. Maki algvariant (1977) erineb sisu poolest veidi sellest, mis minu kätte sattus, kõige lähedasem on 1983 aasta väljalaske skeem. Kasutusjuhend, lisainfo, skeem.

Makk ise on oma olemuselt veidi  halvasti välja kukkunud “parandatud versioon” venelaste üheks parimaks kassetikaks tituleeritud “Āåńķą 306” makist.

Mootor BDS 02 pärast õlitamist

Mootor BDS 02 pärast õlitamist

“Kevad 202″  on standardi järgi klass vingem. Paraku selle klassi tasemega läks ka skeem, kasutamine ja heli “keerulisemaks”. Ilmus oma olemuselt mõttetu mürapiirik, mida ei saa välja lülitada ja mis kõrged sagedused metsa keerab.

Mootori bds 02 juhtelektroonika (uuem variant)

Mootori bds 02 juhtelektroonika (uuem variant)

Mehaanika õnneks on sama, mis 306 isendil ja tegu on minu ja enamike venefoorumlaste arvates parima kantava kassetmakimehaanikaga. Põhjus peitub kahes vastassuunalise pöörlemisega hoorattas. Ja seetõttu minimeeritakse maki liigutamisel tekkiv mehaaniline mõju.

Mehaanikas on kasutusel veel üks venelaste üllitis mootor “BDS-02, (kirjeldus Vesna 306 lehel ja skeem allpool ), mis oma olemuselt oli kontaktitu alalisvoolumootor ehk reaalselt kolmefaasiline vahelduvvoolumootor.

Kuna selle pöörlemiskiirus ei sõltu mitte toitest vaid juhtsagedusest, on selle mootori toitepinge piirid ja jõumoment suured. Ja mõlema maki töövõime kaob ära 4,5 V juures. Võrdluseks, teised 9 V toitega vene makid surevad ära juba 7 V juures. Tegin maki enamvähem korda, karjub ja isegi lindistab täitsa omal tasemel.

Video

Veidi teistmoodi mikrofonivõimendi

Sissejuhatus
Mikrofonivõimendi väljast.

Mikrofonivõimendi väljast.

Kui ausalt üles tunnistada, siis üheks minu hobiks on muusika tegemine. 

Aegade jooksul olen kasutanud vokaali salvestamiseks erinevaid ja lausa tobedaid meetodeid. Ehitanud nii mõnegi mikrofonivõimendi. Müstilisel põhjusel aga lakkas eelmine transistoritel võimendi, mis polnud üldse halb, töötamast.  Aga kuna loodus tühja kohta ei salli, siis ei tohi laulud loomata jääda.

Ja nii ma istusin laua taha, pea mõtteid täis ja tegin võimendi ära. Nagu minu puhul kombeks, ma kõigepealt ehitan ja siis mõtlen skeemi välja. Ehk skeem arenes jooksvalt töö käigus. Ehk- kui kellelgi on järgitegemis soovi, siis konsulteerigu minuga.

Tegingi siis võimendi, mis on ette nähtud dünaamilisele sümmeetrilisele mikrofonile ja väljundpinge oleks  vähemalt 1 V.  Kuna salvestan põhiliselt arvutiga, siis on oluline jälgida ka signaalinivood ja eriti lubatud piiri ületamist (signaal lõigatakse AD muunduriga lapikuks). Sellepärast sai lisatud osutiindikaator ja tippnivoo indikaator. Võimendi omamüra tase tuli -72 dB täisnivoo suhtes (0,7 V).

Skeem
Mikrofonivõimendi skeem

Mikrofonivõimendi skeem

Võimendi enda skeemis ei ole mitte midagi iseäralikku, kaks võimendusastet opvõimuga (IC1A ja IC1B), neist esimene sümmeetrilise sisendi jaoks. Vahepeale panin nivooregulaatori, mis on kättesaadav võimendi esiküljelt. Väljundiks on tavalised RCA pesad.

Väljundist võetakse signaal ka lineaarsele täisperioodalaldile (IC1C ja IC1D), millega juhitakse nii nivooindikaatorit  kui ka tippdetektorit. Nivooindikaatoriks on tavaline omaaegselt vene makilt „laenatud“ osutiindikaator. Paraku on nendel see häda, et nad „pendeldavad“ vaid üsna tugeva helitaseme juures. Dünaamika suurendamiseks on indikaatori teepeale ette pandud kahest dioodist (D3 ja D4) piiraja, mis amplituudi suurenemisel piirab indikaatorisse minevat pinget ja seetõttu saab indikaatorivõimendi võimendust suurendada sedavõrd, et osuti annaks ka nõrgema signaali puhul piisava hälbe. Dioodid D3 ja D4 peavad olema madala avanemispingega ehk kasutasin venelaste germaaniumdioode. Ränidioodide puhul tuleks suurendada sisendpinget.

Pärast alaldit jõuab signaal ka komparaatorisse IC2A, kus võrreldakse signaalinivood etteantuga. Kui tase ületab R25 abil seatud läveni, muutub väljundi polaarsus vastupidiseks ja valgusdioodi värv muutub (skeemil on näidatud eraldi valgusdioodid, kasutusel on erinevate polaarsustega kahevärviline). Et „punast tuld“ märgata, tuli teha tema kustumisele teatud viide kondensaatoriga C6 ja dioodiga D5. Ehk punase värvi süttides laetakse C5 läbi D6 ja see põhjustab tugipinge märgatava languse teatud aja jooksul.Diood välistab viivituse „rohelise tule“ korral. Ja R24 on C5 tühjendamiseks.

Toidet saab skeem kahest 9 V patareist kogupingega 18 V. Kuna skeem toimib kahepolaarsel toitel (lihtsam valmistada ja ei pea kasutama signaaliahelas lahtisidestuskondensaatoreid), tuli toitepinge poolitada.  Seda teevad  OV IC3B  ja takistid R27 ja R28.

Video:

Videos kostnud heliklippi saab pikemalt kuulata siin!

Lintmakk Mrija

Järgnevalt on kirjeldatud portatiivset lintmakki “Ģšč˙”. “Ģšč˙” tähendab ukraina keeles “unistus” ja omal ajal unistasid paljud sellest makist. Vaatamata oma kõrgele hinnale (220 rubla ehk umbes kaks tööinimese kuupalka) oli nõudlus suur. Maki enda lühikirjelduse ja skeemi võib leida 20 sajandi nõukogude raadiotehnika saidilt. Selle maki headeks omadusteks on võrreldes teiste eakaaslastega lihtsus (nii skeem kui ka mehaanika), ökonoomsus (väga väike voolutarve) ja tolle aja seadme kohta üllatavalt hea helikvaliteet, seda küll vaid liiniväljundis.

Ajalugu

See täiskomplektne (isegi patareid olid sees) makk jõudis minuni täiesti juhuslikult. Omanikul oli asi jalus ja plaanis oli jäätmejaama viimine. Mõnikord veab minulgi! Lähimal uurimisel tundus, et makk oli ostetud, natuke kasutatud, midagi juhtunud ja asi aastakümneteteks kolikambrisse rännanud. Korteri uus omanik tahtis platsi puhtaks saada ja nõnda läbi sõbra see minu  kätte sattuski.

Vead

Lähimal uurimisel selgus, et vigu oli lausa mitu. Kõige suurem viga oli selles, et toitetrafo primaarmähises oli katkestus.  Õnneks hakkas asi tööle välisest toiteallikast. Siis selgus kohe, et lint ei liigu. Vahetasin rihmad ära, õlitasin. Lint  hakkas liikuma. Heli puudus. Vahetasin lolli järjekindlusega kõik elektrolüütkondensaatorid ära! Tegelikult oleks piisanud ehk mõnest. Maki sain küll tööle, aga originaalne sisemine välimus kaob ära. Katki oli ka tämbriregulaatori all olev lüliti (sai valjuhääldi välja lülitada).

Mirija eestvaade

Mirija eestvaade

Mrija kasutusjuhendist skännitud skeem

Mrija kasutusjuhendist skännitud skeem

 Video:

Lintmakk Olimp MPK-005C

Järgnev kirjutis on ühest lintmakist. Makk muidu nagu omaaegne kõrgklassi vene makk ikka (omadused, kasutusjuhend, skeem), aga olen seda veidi ümber ehitanud.

Video lintmakk Olimp MPK-005C:

Ümberehitamise põhjus

Umbes 3 aastat tagasi müüdi foorumis mittetöötavalt Olimp 005 lintmakki. Põhjus olevat „väsinud lüüdid“. Ehk maakeeli „ei tööta“. Kuna himu säärase maki järgi oli suur aga raha välja käia ei tahtnud, vahetasin ühe teise maki vastu välja. Mõtlesin, et mis see ära ei ole, et poole tunni pärast makk laulab – aga ei. Selgus, et juhtloogikaplaat ei toiminud nagu vaja. Veidi põgusamal uurimisel selgus, et makis olid läbi suvalised mikroskeemid. Kaasa arvatud võimendite plaadil. Loogiline seletus – makk oli saanud äikest (ülepinget). Kuna loogikaosas on makil kasutusel kolm spetsiifilist mikroprotsessorit, ei jäänud muud üle, kui ise uus juhtosa disainida.  

Algselt oli disaineritepoolt makile mõeldud CD mängija funktsionaalsus -  lugude otsimine,  eelprogrammeeritud esitusloendid, ülevaaterežiim (iga loo algusest mängitakse umbes 10 sekundit). Ja mõned kellad-viled veel. Vene foorumitest lugesin, et ega see „funktsionaalsus“ ei toiminud ka originaalelektroonikat kasutades. Arvatavasti said pärast esimeste makkide valmimist  insenerid ka sellest aru ja hakati tootma makki „Olimp 005-C1“, kus kogu juhtimine läks tagasi lihtloogika peale. Eemaldati ka need kasutud funktsioonid.

Skeem

Skeemi disainimisel oli alguses ainus eesmärk – makk tööle saada oma põhifunktsioone täitma.  Kõige lihtsam tundus olevat mikrokontrolleri kasutamine. Ja nii tegingi. Ühendused tegin makiga sellised, et makki ennast ümber ehitada pole vaja ja plaadi võib panna lihtsalt juhtloogika plaadi asemele. Kõige eest hoolitseb ATmega88, millele on lisatud mõned välised komponendid elektromagnetite juhtimiseks ja pingenivoode teisendamiseks. Makis endas toidetakse loogikalülitusi +13 V ja  13 V pingega (miks ???). Samuti on lisatud harilik LCD ekraan, kus kuvatakse lindiloendur ja töörežiimid. Maki juhtnuppudest on kasutusel vaid parempoolsed, vasakpoolsed ei ole hetkel ühendatud.

Veidi skeemi eripäradest. Et protsessori sisendeid kokku hoida,viiakse juhtsignaalid protsessorisse analoogrežiimis. Ehk iga nupp tekitab erineva pinge. Idee sain vaadates lääne autoraadiote skeeme. Lihtne ja töökindel nuppude jaoks, mida pole vaja korraga vajutada. Erand on stoppnupp, mis kutsub esile riistvaralise katkestuse ja salvestusnupp, kuna seda tuleb vajutada samaaegselt taasesitusnupuga. Töörežiimi valgusdioodid on samuti protsessori jalgade kokkuhoidmise eesmärgil ühendatud läbi lihtloogika režiimiväljundite pealt. Elektromagneteid juhib ULN2003 ja vajalikud inverteerimised ja pingeteisendused on tehtud KT315 transistoritega.

Olimp 005 uus juhtplaat (atmega88, uln2003)

Olimp 005 uus juhtplaat (atmega88, uln2003)

Olimp 005 Juhtosa skeem

Olimp 005 Juhtosa skeem

Olimp MPK 005C

Olimp MPK 005C

Võimalused

Realiseeritud on järgnevad töörežiimid: stopp; taasesitus edasi; taasesitus tagasi; paus salvestusel; salvestus; edasi kerimine; tagasi kerimine, abifunktsioonid: pidurdamine taasesitusel  või salvestusel; pidurdamine kerimisel.

Kõikides režiimides töötab lineaarne lindiloendur, mis näitab taasesitusaega sekunditäpsusega ja arvestab ka lindi liikumise kiirust ja suunda.

Töörežiime, ehk olekuid saab muuta käsitsi, vastavat nuppu vajutades või muutuvad nad automaatselt. Näiteks „stopp“ nupu vajutamisel kontrollitakse, mis režiimis ennem makk oli ja  pidurdatakse nn „nutikalt“.  Salvestusel/taasesitusel kus lindi kiirus on väike ja inerts olematu, toimub pidurdus lühikest aega. Kerimisrežiimis aga antakse lühikeseks ajaks käsk – kerimine vastassuunda, samaaegselt veel pidureid peal hoides. 18 cm ketastega on lindi seiskumine hästi kiire, samas ei ole täheldanud, et linti ülemääraselt pingutataks. „Stopp“ režiimi lülitub makk ka pärast seda, kui mingis töörežiimis ei saabu lindiloenduri anduritelt signaali (lint ei liigu).

Väga mugava asjana lisasin lindiloendurile „mälu“. See tähendab, et võib „meelde jätta“ suvalise koha lindil. Kui makk on taasesitusrežiimis ja vajutatakse kerimisnupule, keritakse märgitud kohani ja jätkatakse kuulamist sealt. Väga mugav näiteks lemmiklaulu korduvalt kuulata. Kui makk on ennem aga stopper-režiimiis, jäetakse  märgitud koha leidmisel  lint seisma

Mis jäi tegemata

(ajapuudus, laiskus, mõtted)

  •  Suvalise IR puldiga juhtimine. Mõttes on olnud, vabad „koivad“ ka protsessoril.
  •  Optiline autostopp. Kuna makil oli see ära lõhutud, ei viitsinud sinna optopaari aretada. Siis saaks programmeerida ka „autoreversi“
  • VFD ekraan (nagu originaalis). Eeldab lisakive, aega, viitsimist. Puudusena  – võib tekitada korraliku müranivoo. See on üks selle maki tüüpvigasid originaalplaadi puhul.
  • RS232/USB juhtimine. Saaks arvutist juhtida või siduda muu seadmega. Milleks ????

Lõpetuseks ütlen, et sedalaadi lihtsat lahendust saab kasutada suvalise maki puhul (ka kassettmaki puhul), kus mehaanikat juhitakse elektromagnetitega. Vaja vaid veidi kohendada sisendeid/väljundeid ja programmi.

Mõõtmisest algajale (2 osa)

Voolu mõõtmine

im66tmineElektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. Voolutugevust mõõdetakse amprites ja mõõdetakse ampermeetriga. Voolu mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter järjestikku ahelasse. Ideaalsel ampermeetril on lõpmatult väike sisetakistus, et temal ei teki arvestatavat pingelangu. Kokkuleppeline voolu suund on positiivselt pooluselt negatiivsele. Seoses sellega jookseb voolu mõõtmisel multimeetrit kasutades vool kokkuleppeliselt sisse + klemmist ja välja üldklemmist (COM). Sarnaselt pinge mõõtmisega tuleb ka voolu mõõtmist alustada kõige suuremalt piirkonnalt, vastasel juhul võime mõõteriista ära rikkuda. Ampermeetri ühendamiseks on vaja ahel ära katkestada (juhul, kui ei kasutata ampertange).

voolu mõõtmise skeem

Multimeetriga M830 mõõdetakse voolu järgmiselt. Kui kasutatakse piirkonda 10 A, siis tuleb siseneva voolu juhe panna ülemisse pessa, vastasel juhul keskmisesse pessa. Väljub vool COM pesast ehk kõige alumisest. Tundmatu ahela korral on soovitatav alustada 10 A piirkonna pealt ja vajadusel vähendada seda. Kui vool on teistel piirkondadel liiga suur siis põleb läbi multimeetril sees olev sulavkaitse.

Voolu mõõtmine (piirkonna valik)

10 A piirkonnal kaitse puudub, sestap võib kuskil ahelas midagi muud läbi põleda. Nagu pinge mõõtmiselgi, on tähtis tulemuse märk. Vool võib olla ka negatiivne. Vale märgiga tulemuse saame juhul, kui ühendame otsad valepidi.

Kui mingil põhjusel ei saa/ei tohi ahelat katkestada ja on vaja mõõta selles voolu ning ahel sisaldab aktiivtakisteid (piisab ühest) siis saab voolu määrata kaudselt. Mõõdame ära pinge takistil ja Ohmi seadusega arvutame voolu jagades voltmeetri näidu takistusega (I=V/R).

NB! Ampermeetriga (ehk multimeeter amprite piirkonnal) mitte pinget mõõta, kuna ampermeeter on ülejäänud skeemi jaoks väga väikese takistusega, ehk peaaegu lühis!

Takistuse mõõtmine 

m830-R

Ahela takistus avaldub selles, palju ahel üritab takistada voolu liikumist. Takistuse mõõtühik on oom (Ω) Takistust saab mõõta nii, et mõõdame ahelas ära voolu ja pinge tundmatul elemendil ja arvutame välja sellest takistuse Ohmi seadusega, jagades pinge vooluga (R=U/I). Selline meetod on püsitakistite takistuste mõõtmisel suhteliselt tülikas (kuid väga hea töörežiimides dünaamiliste ja mittelineaarsete takistuste mõõtmisel). Püsitakistite takistuste mõõtmiseks on kõige lihtsam kasutada oommeetrit. Oommeetri funktsioon on nagu ka amper– ja voltmeetrifunktsioon olemas igal universaalsel multimeetril. Selleks tuleb multimeetri ketaslüliti keerata asenditesse Ω ı ja valida vastav piirkond, kui piirkondliiga väike, siis näitab M830 numbrit 1. Skeemis olevate takistite kontrolliks tuleb enne mõõtmist üks ots lahti joota või ühendada, sest mõõtetulemust võivad mõjutada takisti külge ühendatud teised elemendid. Skeemielementide ja juhtmete kontrolliks tuleb skeemi toide alati välja lülitada ja samuti tühjendada suure mahtuvusega elektrolüütkondensaatorid.

Mõõtmisest testriga AVM360

avmvmiinusKuigi kogu meie elu, sealhulgas ka mõõtmised on muutunud digitaalseks, on sageli mõõtmiseks ja eriti tulemuse hindamiseks hea kasutada just analoogmõõteriista. Miks? On ju tänapäevased “digiriistad” tunduvalt täpsemad ja mugavamad. Põhjus peitub just pideva mõõtetulemuse jälgimise võimaluses. Sageli piisab umbkaudse mõõtetulemuse saamiseks just hetkelisest vaatamisest. Paralleeli võib tuua ka traditsiooniliste kellade kasutamises. Piisab hetkelisest pealevaatamisest ja kohe on tulemus käes. Sestap kasutataksegi analoogmõõtevahendeid tänapäeval just seal, kus on vaja saada kiiret ja mitte eriti suure täpsusega infot. Näiteks autodes ja lennukites on ikka kasutusel (küll ka digitaalselt joonistatud) seiernäidikud. Samuti tööstuses kõikvõimalike kiirete tulemuste saamiseks. Harilikult on need näidikud optimeeritud sedasi, et normaalolekus oleks osuti keskel.
Analoogmultimeeter AVM360 võimaldab mõõta alalis- ja vahelduvpinget, alalisvoolu ning takistust. Lisaks on olemas juhtivustest ja transistoride ning dioodide kontroll. Mõõtepiirkondade ja režiimide valik käib nagu ka M830 puhul käsitsi ketaslülitit keerates. Kuna mõõtmine toimub ahelas oleva energia arvelt (väljaarvatud takistus), siis pole ohtu, et patarei tühjeneks.

Analoogskaalalt mõõtetulemuse lugemine

Kui digitaalne mõõteriist annab reeglina meile kohe soovitud mõõtetulemuse, siis analoogskaalal on sageli vaja tulemus ise välja arvutada. Lihtne on siis, kui mõõtepiirkond on 10 ja on olemas samuti kümneks jaotatud skaala. Paraku on mõõteriistal palju funktsioone ja kõikide piirkondade skaalale mahutamine teeks seal orienteerumise rakskeks. Selletõttu kehtib üldine reegel, et mõõtetulemuse saame, kui jagame jooksva näidu skaala lõppväärtusega ja korrutame läbi mõõtepiirkonnaga.

mõõtetulemi lugemine

Näiteks: Mõõtepiirkond on 2,5 mA ja skaala lõpus on 10 (üldjuhul on olemas kümnega jagunev skaala) ja mõõteriist näitab 2. Lihtne arvutus (kogemuste olemasolul ka otsene skaalateisendus) annab meile 2,5 mA*2/10=0,5 mA.

Digitaalriistad annavad üldjuhul tulemuse koos märgiga, sestap seal probleemi ei esine, samuti puudub see keskel nulli omavatel analoogskaaladel. Harilikult tavatestritel on null vasakul skaala otsas ja negatiivseid väärtuseid otseselt mõõta ei saa (osuti kaldub skaalast välja vasakule). Selle puhul tuleb kasutada võtet, et vahetame ära polaarsuse ja jätame meelde, et tulemus on negatiivne.

Voolu ja pinge mõõtmine käib samuti kui digitaalmõõteriista puhul, alustades kõige suuremalt piirkonnalt. Samas tuleb olla palju tähelepanelikum, sest ülekoormuse korral võib lüüa osuti suure jõuga vastu piirajat, ning kõverduda.

Takistuse mõõtmise eripära

takistuse mõõtmineTakistuse mõõtmise skaala on mittelineaarne, sest tegelikult mõõdetakse juhtivust (vool on pöördvõrdeline takistusega), seepärast ka null asub paremal. Samuti tuleb enne mõõtmist testri otsad lühistada ja vastavast nupust näit nulli keerata.

Mis võib juhtuda ….

Kui kasutame pinge mõõtmiseks ampermeetrit.
Suure tõenäosusega läheb siiskimultimeetri sees olev kaitse läbi tekkinud suure voolu tõttu. Nõrgavooluahelates, kus lühis suurt voolu ei põhjusta, saame mõõtetulemuseks kahe punkti lühistamisel tekkiva voolu. Kui aga ampermeeter on mõne tugevama piirkonna peal ja/või kaitset vahel ei ole, siis võivad rikneda mõõdetav skeem ise, selle toiteosa ja lisaks veel multimeeter.

Kui kasutame pinge mõõtmiseks oommeetrit.
Kuna oomeetri mõõtepiirkonna vool on suhteliselt väike, siis võib nõrgavooluskeemide ja väikese toitepinge korral multimeeter ja mõõdetav skeem terveks jääda, kuid skeemi ja mõõteriista rikkumisoht on suhteliselt suur.

Kui kasutame voolu mõõtmiseks voltmeetrit.
Kuna voltmeetri sisetakistus on suur, siis mõõdetavas ahelas suurt voolu ei teki ja voltmeeter näitab siis katkestatud ahela pinget. Ohtlik see mõõteriistale pole, kuid teatud skeemides võib teatud ahela katkestus viia skeemi riknemiseni.

Kui kasutame voolu mõõtmiseks oommeetrit.
Sama jutt ,mis pinge mõõtmisel oommeeriga.

Mõõtmisest algajale (1 osa)

v6rgupinge462VMõõtmiseks nimetatakse tundmatu suuruse võrdlemist teise, kindlaks määratud suurusega, näiteks pikkuse mõõtmisel võrdleme lauajupi pikkust mõõdulindi pikkusega. Elektrilises maailmas toimub samuti võrdlusprotsess, seal võrreldakse mõõdetavat suurust, näiteks pinget etteantud tugipingega (etaloniga). Mõõtmise põhiülesanne on võimalikult täpselt teada saada mõõtesuurus (mõõtetulemuse tegelik väärtus). Praktikas tähendab täpsuse suurendamine eelkõige kallimate mõõteriistade soetamist. Kuid kohe tekib küsimus, kas seda on vaja? Mõnikord küll (näiteks teadusuuringutel, täpsemate mõõte-vahendite kalibreerimisel). Igapäevastel lihtsamate mõõtmiste sooritamisel on palju olulisem mõista mõõtevea olemust ja võimalikke tekkimiskohti. Üheks tähtsamaks võib nendest lugeda mõõteriista ja mõõdetava objekti ühendamist. Põhjus on selles, et iga mõõteriist koormab mõõteobjekti ja tänu sellele võib töörežiim muutuda. Samuti tuleb pärast iga mõõtmist kriitiliselt hinnata mõõtetulemust. Kui tester näitab elektrivõrgu pingeks 462 V ja samas elektriseadmed toimivad normaalselt, on kas mõõteriistaga või mõõtemeetodiga midagi korrast ära.

Alljärgnevalt toon ära mõnede elektriliste suuruste mõõtmistehnikad ja ka näited multimeetri kasutamisest. Näited on toodud laialt levinud odava multimeetri M830 eeskujul.

Digitester M830 ja selle modifikatsioonid

TesterMultimeetrite seeria M830 kuulub odavamate sarja ,kuid sellegi poolest on sellel algaja elektrooniku jaoks põhilised mõõtefunktsioonid olemas: alalispinge, vahelduvpinge, alalisvool, takistus, dioodi test ja transistori test( seda ei soovitata suure ebatäpsuse tõttu kasutada). Multimeeri töörežiime vahetatakse ketaslülitiga ja tuleb veenduda enne igat mõõtmist, et lüliti on õiges asendis. Pärast mõõtmist tuleb multimeetri toide alati välja lülitada, sest puudub automaatväljalülitus ja patarei saab tühjaks.

Pinge mõõtmine

vmSStminePingeks nimetatakse potentsiaalide vahet, ehk, see tähendab seda, et pinge esineb alati kahe punkti vahel. Üksiku punkti pinget ei ole olemas. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Ideaalse voltmeetri sisetakistus on lõpmatult suur, et teda läbiv vool on tühine ja seetõttu on ka mõõtetulemus õige. Voltmeeter ühendatakse mõõdetavasse ahelasse paralleelselt. Enamasti on skeemis antud ka üks üldjuhe ehk maa, mille suhtes skeemis pingeid mõõdetakse. Reeglina võetakse maa nullpingeks ja temaga ühendatakse voltmeetri miinusklemm. Tähtis on ka mis liigilist pinget mõõdame, kas vahelduv- või alalispinget. Multimeetri kasutamisel voltmeetrina tuleb tundmatu ahela puhul alustada pinge mõõtmisega kõige kõrgemalt piirkonnalt. Vastasel juhul võib juhtuda, et mõõdetavas ahelas on pinge, mis võib vastava nõrga piirkonna ära rikkuda. Kui on vaja mõõta pinget kahe punkti vahel, mis kumbki pole maandatud (ja mõõtur on mingil põhjusel maandatud), saab seda teha nii, et mõõdetakse ära mõlemate punktide pinged maa suhtes ning arvutatakse välja nende vahe.

20Vpiirkond

Multimeetril M830 tuleb pinge mõõtmisel viia ketaslüliti asendisse V= ja valida vastav piirkond. Kui on tegemist madalpingeseadmega, siis soovitan mõõtmist alustada piirkonnalt 200 V. Vajadusel piirkonda kas üles või alla nihutada. Kui ette tuleb number 1, siis järelikult on pinge vastava piirkonna jaoks liiga suur ja tuleb suurendada piirkonda. Liiga väikse näidu korral on soovitatav valida väiksem mõõtepiirkond.Pinge mõõtmine1

Tähtis on ka mõõtetulemuse märk. Pinge võib olla positiivne või negatiivne. Kui ühendada voltmeeter külge teistpidi, siis näitab see pinget vastandväärtusega (3 voldi asemel -3 volti). Kui multimeeter alalispinge mõõtmisel tundmatus ahelas näitab kahtlaselt liiga vähe, siis võib oletada, et selles ahelas eksisteerib vahelduvpinge. Selle mõõtmiseks tuleb valida multimeetril piirkond V~. Olgu siinkohal märkusena lisatud, et M830 ei sobi halva skeemilahenduse tõttu alla 10 V vahelduvpinge mõõtmiseks.

Järgmistes blogi postitustes räägime algajale voolu, takistuse ja analoog skaalaga mõõteriistaga mõõtmisest !