Süsteem T-box: energia tootmine liikuva rongi tuulest
Disainerid Ale Leonetti Luparinia and Qian Jiang on mõelnud välja süsteem, millega on võimalik püüda energiat liikuva metroorongi tuulest. T-box süsteem paigutatakse kahe raudteerööpa vahele. Mööda rööbast sõitev rong tekitab enda liikumisega tuule, mille T-box süsteem nö. kinni püüab ja genereerib elektrienergiat.
Süsteemi teeb omapäraseks selle energiaallikas, mis on tehislikult loodud. Projekteerijad väidavad, et 1 km raudtee lõigul on võimalik paigaldada 150 T-box generaatorit, mis toodavad energiat küll lühikese aja intervalli tagant, kuid suure kooslusena võivad toota märgatavalt suures koguses energiat. [1]
Muidugi selle süsteemi kasutusele võtmiseks on vaja ületada rida probleeme. Näiteks rongi sõiduga kaasneb tolmu ülesse kerkimine, mis ummistab T-boxi ventilatsiooniavasid ja omakorda vähendab süsteemi eluiga ja efektiivsust. Lisaks tuleb süsteemi kaitsta vandaalide eest.
Vaatamata sellele, et T-box süsteem on veel ebatäiuslik, said idee autorid uudse idee eest 2010 aastal LiteOn preemia.
Väike video, kuidas T-box süsteem töötab:
httpv://www.youtube.com/watch?v=jlOE0o59ftg]
Lisainfo:
« « Türistorregulaator 1,5 kW Pillivõimendi “Ruby” » »
Minu küsimus on, et kas see süsteem ei tekita vastupidist efekti?…see tähendab, et rong peab nüüd rohkem kütust kulutuama, sest tuulegeneraatori labad ju pidurdavad tuult ja seega ka rongi?
Minu loogika ütleb seda, et rongi takistab ainult see õhk, mille rong peab enda eest ära lükkama. See enam rongi ei mõjuta, et eest ära lükatud õhk omakorda turbiine liigutab. Iseasi on see kui õhumolekulid turbiinide tõttu kuidagi vagunite vahele lendavad või midagi sellist, aga see ei tohiks mu meelest väga suurt efekti anda.
See on näide nende disainerite füüsika alasest harimatusest. Selleks et saada rongi kineetilisest energiast osa elektrienergiaks muundada, võtaks tavalise jalgratta dünamo ja kontakteeriks selle rongi rattaga. Lihtne! Pole vaja mingit keerulist, ebaefektiivset disaini tuule püüdmiseks välja mõelda.
Minu mõte esimeses kommentaaris oli umbes sama, et loogika kohaselt peaks rongi kütusekulu suurenema, et kus ja kui suur siin see energeetiline efekt on?