Miniatuurne profikassettmakk Sony Walkman D6C

Sony WM D6C kaas lahti Sony WM D6C küljelt

Sissejuhatus

Ei, see pole tavaline kassetipleier, mida tänapäeval ühe euro eest võib soetada. Suuremat sorti pleieri mõõtude sisse on ära peidetud profesionaalsel tasemel sisu. Ehk tegu on täisfunktsionaalse kõrgekvaliteedilise kassettmakiga. Ei, see pole nali, foorumites võrreldakse seda riistapuud üsna tõsiselt Nakamichi mudelitega.
See, et tegu on hinnatud ja hästi õnnestunud seadmega, tõestab asjaolu, et see minimakk oli Sony poolt tootmises 1984 aastast kuni 2002 aastani mõnede väkeste modifikatsioonidega.

Minuni jõudis see makk (loomulikult veidi katkisel kujul) tänu mu parandamatule makihaigusele läbi hea sõbra. Aga kuna ma armastan katkiseid makke korda teha, siis tegin loomulikult seadme korda.

Sony WM D6C

Maki tehnilised iseärasused

Makil on sees ennast hästi eelnevalt pleierite peal tõestanud mehaanika, mis käib nagu Sveitsi kellavärk. Et detonatsiooni alla saada (remondijuhend lubab 0.14%), on kasutusel kiiruse kvarstsstabiliseerimine ja kiiruse mõõteandur on vahetult hooratta peal. Samuti on jõuülekanne veorihmavaba- mootor puutub 90 kraadise nurga all otse vastu hooratast.

Kasutada saab selle makiga kõike linditüüpe ja samuti enamlevinud müratasandeid (Dolby B ja C ), Isegi ilma mürapiirikuta (mis on minu arust nagu sadul sea seljas )on signaali-müra suhe ligemale 60dB, mis on peaaegu nagu lintmakil.
On olemas nii liini kui ka mikrofonisisend ning väljunditest lisaks kõrvaklapiväljundile (mis on päris hea võimsusega ,sobib hästi suurtele profiklappidele) ka liiniväljund.

Skeemitehnilise iseärasusena toon välja selle, et pea kogu elektroonika (välja arvatud mootor ja kõrvaklapivõimendi) toidetakse läbi DC/DC muunduri pingega 10 V. See on vajalik võimendite kvaliteetseks tööks.

Sony WM D6C trükkplaat Sony WM D6C mehaanika

Väike video kah.

Lingikogu

Telgileidja suvisele muusikafestivalile

Euroopa suvine muusikafestivalihooaeg on täies hoos – kohe on algamas Positivus2014. Augustis näiteks Sziget ja Rock en Seine. Kel piletit veel pole, siis on selle ostmiseks viimane aeg. Seejärel tuleks pakkida telk ja muu vajalik varustus ning asuda teele. Skeemipesa pakub omalt poolt siin välja kasuliku vidina festivalimelusse.

Suurele festivalile sattunud on kogenud ilmselt olukorda, kus öiselt kontserdilt tulles on tuhandete telkide seast just enda oma ülesse leidmine üks päris keeruline ülesanne. Eriti olukorras, kus pikk päev on seljataga ning tarbitud joovastavaid jooke. Instructables lehel on James tulnud välja geniaalse lahendusega, kus jõulupuu valgustid ning mobiiltelefon muudavad selle imelihtsaks.

tentfinder

Pisike fototransistoriga skeem kinnitatakse mobiiltelefoni külge. Sissetuleva kõne korral valgustuv mobiiltelefoni ekraan lülitab sisse patarei toitel toimiva relee, mille abil lülitatakse sisse jõulupuu LED valgustid. Telk lööb pimedas öös heledalt särama ning tema leidmine on lihtne.

Täpsem ehitusõpetus on leitav Instructables lehelt ning tööpõhimõte on nähtav ka allpool olevast videost. Veel on piisavalt aega, et see vahva vidin valmis ehitada ning festivalivarustusse kaasata.

Äikese detektor

Sissejuhatus

Internetis surfates sattusin hobielektroonikute lehele Techlib. Sealt leidsin palju huvitavaid projekte ja otsustasin ka ise mõnda neist katsetada.  Valisin projektiks äikese detektori. See pakkus huvi, kuna tekkis idee täiustada skeemi lülitusseadmega, mis äikese korral tarbijaid välja suudaks lülitada.  Äikese perioodil võivad tundlikud seadmed, näiteks arvutid ja digiboksid, rikneda ja neid võib päästa õigeagne elektrivõrgust eraldamine. Kui äikesetormi ajal ollakse seadmetest eemal ja neid ei ole võimalik võrgust eraldada, siis  selline seade teeks seda esimese pikselöögi avastamisel.

Detektor

Detektor on oma olemuselt raadiosageduse vastuvõtja. Täpsemalt töötab see 300 kHz sagedusel. Seda sagedust kasutatakse üldjuhul vähe. Peamiselt kasutavad seda raadioamatöörid. Äikese korral tekivad impulsid paljudes sagedusvahemikes ja seade peaks selle registreerima. Tundlikkuse muutmiseks piisab lihtsalt antenni pikkuse muutmisest. Näiteks kasutades teleskoopantenni ja selle pikkust muutes. Skeemi põhiosa on võnkering, mis signaali vastu võtab ja edasi võimendamiseks PNP transistorile Q1 saadab. Transistor võimendab signaali ja koos viimase PNP transistoriga tekivad ühtlased impulsid. Skeemil oleva 10 µF kondensaatori mahtuvuse suurendamise või vähendamisega saab muuta skeemi valmisolekut järgmisteks impulssideks.  Skeemi toiteks kasutasin 9V patareid.

Detektori skeem

Detektori skeem

Järgmisena lisasin detektorile mõõteskeemi, mis kasutab mikroampermeetrit impulsside mõõtmiseks. Kuna toitepinge on 9V ja mikroampermeetri skaala ei olnud selline nagu esialgselt ette nähtud, siis 5,1kΩ takistuse vahetasin suurema vastu.

mõõteskeem

mõõteskeem

Otsustasin detektori koos mõõte- ja operatsioonivõimendi skeemiga teha võimalikult kompaktse, et need kaasaskantavasse karpi mahuksid. Karbi ülaosasse panin seadme sisse- ja väljalülitamiseks LEDiga lüliti ja lühikese teleskoopantenni vanalt telefonilt. Kuna mikroampermeeter ja ka patarei tuli paigutada ühte karpi, siis esialgu ei tahtnud kõik karpi mahtuda ja jootsin skeemi ümber ja tegin kompaktsemaks. See aga tõi kaasa veel probleeme.

Operatsioonivõimendi skeem

Viimasena lisasin detektorile operatsioonivõimendi, mida saab kasutada tarbijate lülitamiseks. Kuna minu projekt näeb ette tarbijate välja lülitamist, siis esialgne plaan oli kasutada releed, mis on normaalses olekus suletud.  Sellisel juhul oleks vaja piisavalt tundlikku tööstuslikku releed, mis suudaks taluda ka suurt impulsspinget ja -voolu. Äikese korral tekkida võivad transiendid liinis võivad läbi võrgu edasi kanduda seadmetele ja põhjustada rikkeid ja halvimal juhul need maha põletada. Suurem probleem on aga relee ennistumine, mis ei tohiks juhtuda automaatselt. Muidugi on võimalik skeemi veel täiustada aegrelee lisamisega või muul viisil, kuid see teeks projekti keerulisemaks ja kulukamaks.

lightsch7

Operatsioonivõimendi skeem

DSC_0382        DSC_0381

Valmis detektor

Lülitusseade

Otsustasin kasutada selle asemel rikkevoolukaitset ja väiksemat releed. Relee on ühendatud operatsioonivõimendi skeemi, kus on märgitud LOAD. Impulss lülitab operatsioonivõimendi kaudu ja läbi transistori releed, mis on omakorda ühendatud rikkevoolukaitsega. Impulsi saades relee rakendub ja simuleerib lekkevoolu ja kaitse rakendub. Ühendused on viidud harukarpi, mille külje peal on paneeli toitepistik (nagu lauaarvuti toiteplokil), kuhu saab ühendada toitekaabli. See on mõeldud pistikupesa ja kaitstava seadme vahele ühendamiseks. Nii on seda kiirem ja lihtsam transportida ja saab erinevate seadmete kaitseks kasutada.

Lülitusseade

Lülitusseade

Probleemid

  • Kuna skeemis on suured takistused, siis peavad elementide vahel olema piisavalt suured vahed, et vältida sidestust. Selle saavutamine oli raske ja võttis kaua aega. Lihtsam oleks leppida suuremate mõõtmetega ja suurema korpuse kasutamisega.
  • Rikkevoolukaitse kasutamine eeldab TN-S juhistiku olemasolu.
  • Rikkevoolukaitse ei taga alati täielikku kaitset äikesega võrgus tekkida võivate transientide eest.
  • Patareid ja rikkevoolukaitse toimimist peab aegajalt kontrollima.
  • Väike antenn on väikese tundlikkusega.

Kasutatud allikad:

http://www.techlib.com/electronics/lightning.html

Kodukootud sülekitarr

Sülekitarr ehk lap steel guitar on kõikide kitarride seas vast lihtsaima konstruktsiooniga instrument. See ei pruugi kaugeltki olla meile tuntud kitarritüüpidele – Les Paul, Stratocaster, Telecaster omase kerekujuga, vaid on pigem üks paras halg puitu ja sellele paigaldatud kitarrikeeled, kui end jämedalt väljendada. Nende pillide hinnad algavad kusagil 70 €-st (nt. Harley Benton Slider II) ning  kallimad isendid jäävad 5500 € ringi (nt. Fender Koa Lapsteel Masterbuild PW). Sülekitarri peamine erinevus teistest kitarridest on ehk see, et sellel pillil puuduvad kitarridele omased metallgrifid kitarri kaelal. Seda siis põhjusel, et antud instrumendi mängimisel kasutatakse nö slider’ it, mis surub kitarri kaelal keeli kinni ja tagab pillile omase kõla. Pilli mängitakse seda põlvedel hoides, millest on ka vastav pilli nimetus tulnud. Järgnev jutt ja illustreerivad pildid puudutavadki juba konkreetse sülekitarri ehitamist, selleks kuluvat materjali ja vajaminevaid kitarritarvikuid.

Esmalt siis piltlik ülevaade skeemi näol, millised saavad olema ehitatava isendi gabariidid :

Ülevaade ehitatavast sülekitarrist

Ülevaade ehitatavast sülekitarrist

Enne kui oma jutuga edasi lähen, pean tunnistama, et oleks tore, kui igal kogenematul kitarriehitajast entusiastil on võtta omale tisler või muidu puidutöös vilunud käsi appi — mina seda tegin ja üldse ei kahetse. Teisalt ei ole pill puhas minu kätetöö, aga leian samas, et saavutatud kvaliteet väärib seda kompromissi.

Materjali valik

Nagu iga kitarri ehitamisel ikka, puutusin ka mina esmalt kokku  kitarriks sobiva puidu valikuga. Kitarri kere oleks soovitatav teha mõnest kõvast puust – tähendab siis lehtpuust. Eelistatud on ehk vaher. Soovitatud materjalide nimekiri on muidugi pikem: mahagon, pähkel, kirss, tamm, pöök, lepp. Lähtuda võiks puidu valikul selle hinnast, kättesaadavusest ja võimalusel valida hästi kuivatatud puit. Ise valisin kitarri monoliitse kere tarvis lepa ning sõrmlaud on tammest. Lisaks eelpool öeldule on tarvis tükike puitu lehtpuiduspoonist   (paksus 200x40mm, 3mm paks) helipea katte ja juhtmepesa katte tegemiseks.

Lehtpuu kitarri monoliitse kere tarvis (paksus 800 x 100mm, 40mm paksus)

Lehtpuu kitarri monoliitse kere tarvis (paksus 800 x 100mm, 40mm paksus)

Kõvast puidust sõrmlaud (paksus 500 x 65mm, 6mm paksus)

Kõvast puidust sõrmlaud (paksus 500 x 65mm, 6mm paksus)

Tarvikute valik

Järgmine ülesanne on välja valida kitarrile paigaldatavad tarvikud.  Nende valik on täiesti personaalne ja sõltub soovitud sound’ ist, mis sa pillist välja võluda tahad.

3+3 Kluson kitarri häälestusnuppu

3+3 Kluson kitarri häälestusnuppu

Gotoh GE101ZG sadul

Gotoh GE101ZG sadul

Ühemähiseline Seymour Duncan'i helipea

Ühemähiseline Seymour Duncan’i helipea

 

250KΩ logaritmiline potentsiomeeter

250KΩ logaritmiline potentsiomeeter

mono 1/4" väljundpesa

mono 1/4″ väljundpesa

Kitarri helipea signaalitugevust muutev pöördnupp

Kitarri helipea signaalitugevust muutev pöördnupp

Puidutöö

Kitarrile vajalikud tarvikud välja valitud, tulebki asuda puidutöö kallale. Isiklikult esitasin järgnevad joonised koos lisakommentaaridega puidutöös vilunud käega tuttavale, kes paari nädala jooksul mulle juba toormaterjalist vajaliku välja voolis.

Kitarri kaela tipmise osa(, millel paiknevad kitarri häälestusnupud) paksuse kandmine kaelale.

Kitarrikaela märgistamine #1

Kitarrikaela märgistamine #1

See tehtud, on tarvis kitarrikaelale joonestada vastav pöörderaadius. Joone A ja B vahel olev kaar on pöörderaadiusega vahemikus 100 mm…120mm.

Kitarrikaela märgistamine #2

Kitarrikaela märgistamine #2

Järgmiseks on vaja võtta vineerisaag ja liivapaber ette ning tegudele.

Kitarrikaela märgistamine #3

Kitarrikaela märgistamine #3

Peaaegu et valmis kael

Peaaegu et valmis kael

See tehtud, on järgmine ülesanne häälestus-nuppude tarvis aukude tegemine kitarri kaelal, misjärel võib kaelale juba häälestusnupud paika kruvida.

Kitarrikaela märgistamine #4

Kitarrikaela märgistamine #4

Nurkliistu valmistamine ei tohiks kõige muu kõrval peavalu valmistada. Tähelepanu peaks vaid pöörama asjaolule, kui kõrgel saab hiljem olema sadula pind kitarri kerest ning sõrmlaua vahekaugus kitarri keeltest. Sülekitarri puhul võiks sõrmlaua ja keelte vahe olla kusagil 10 mm julgelt. Lähtuvalt sellest peaks siis valima sobiva nurkliistu kõrguse.

Metallist nurkliist kitarrikeelte toestamiseks kitarri kaelal
Metallist nurkliist kitarrikeelte toestamiseks kitarri kaelal

Nurkliistu asetus kitarri kaelal

Nurkliistu asetus kitarri kaelal

 

Kitarrile sadula paigaldamisel tuleb tähelepanu pöörata välja valitud isendi gabariitidele, mis ei pruugi kõikide sadulate puhul ühtida. Sadula tarvis aukude puurimisel kitarri keresse peaks aukude sügavus ühtima sadulaga kaasaskäivate nn metallist tüüblitega, millesse kinnituvad sadula kõrgust reguleerivad pööratavad poldid. Poltide vahekaugus üksteisest sõltubki juba välja valitud sadulast. Nagu joonisel näha, peaks poltide kaugus olema oma 571,5 mm kaugusel äsja paigaldatud metall-liistust kitarri kaelal.

Kitarri sadula paigaldamine

Kitarri sadula paigaldamine

Pöörata hetkel pildil tähelepanu sadulat fikseerivate poltide asukohale võrreldes kitarri kere gabariitidega

Pöörata hetkel pildil tähelepanu sadulat fikseerivate poltide asukohale võrreldes kitarri kere gabariitidega

Kitarri keres süvendite tegemine

Minul on küll siin konkreetsed joonised helipea ja selle süvendi tarvis, kuid igaüks peaks lähtuma taas enda poolt valitud helipea gabariitidest, kus võib tekkida kõrvalekaldeid allolevatest joonistest. Helipea süvendi õõnestamisel kitarri keresse ei ole tingimata tarvis teha õõnsust kolmnurkse kontuuriga. Kuna valmistasin joonised tislerile ette enne helipea ostmist, on need hetkel erinevad reaalsusest. Ehitataval kitarril sai siiski lõpuks helipea süvend puuritud lähtuvalt olemasolevatest helipea mõõtmetest. Küll aga vastavad kõikide single-coil tüüpi helipeade gabariidid standarditele ja peaks ühtima allolevatel joonistel nähtutega. Erinevus seisneb vaid selles nö kolmnurkses põhjakontuuris.

Helipea süvendi joonis

Helipea süvendi joonis

Helipea süvend tuleks õõnestada vastavalt alloleva helipea (nö kolmnurkse) põhja kujule väikese varuga. Mõõtmed millimeetrites ja tollides on joonisel välja toodud. Joonisel on mõõtmeid tublisti rohkem kui tarvis.

Single-coil tüüpi helipea mõõtmed

Single-coil tüüpi helipea mõõtmed

Helipea süvendi õõnestamine

Helipea süvendi õõnestamine

Järgmine ja ühtlasi viimane süvend kitarri keres on potentsiomeetri ja väljundpesa mahutamiseks. Pikemalt siinkohal ei keerutakski – vaadake jooniseid.

Kitarri küljel heli valjususe potentsiomeetri ja väljundpesa süvendi valmistamine

Kitarri küljel heli valjususe potentsiomeetri ja väljundpesa süvendi valmistamine

 

Väljundpesa ja potentsiomeetri süvend kitarri keres

Väljundpesa ja potentsiomeetri süvend kitarri keres

Viimaks on vaja kasutada nt 1/4″ (6mm) puuri, et puurida kanal helipea süvendi ning kitarri väljundpesa süvendi vahele.

Süvendite ühendamine

Süvendite ühendamine

Katteplaadid kere süvendite tarvis

Katteplaatide joonised

Katteplaatide joonised

Nagu näha, ei ühti helipea katteplaadi väliskontuur alloleval joonisel nähtuga. Jällegi on siin taga põhjus, et valmistasin joonised enne poeskäiku, kus selgus, et neodüümmagnetitega helipead on kallid vidinad. Helipea valimisel lähtusin siis oma rahakoti paksusest, mitte oma esialgsetest plaanidest. Siit tulenevalt puudub vajadus ka kolmnurkse katteplaadi järele.

Katteplaadid kitarri õõnsuste tarvis

Katteplaadid kitarri õõnsuste tarvis

Kitarri sõrmlaua valmistamine

 Lasin ise kitarri sõrmlaua valmistada eraldiseisvast tammeliistust. Tagasi vaadates oleks võinud minna muidugi lihtsama vastupanu teed ja lihtsalt joonestada griffide asukohad monoliitsele kitarrikerele, kuid järgnevalt kirjeldatud töö kitarri sõrmlauaga väärib pingutamist. Kitarri sõrmlaua laiuseks on planeeritud 62 mm ja paksus võiks olla vahemikus 5 mm…6 mm. Sõrmlaua pikkus peaks olema ligilähedaselt 10 mm rohkem kui 24 griffi asukoht, st kusagil 440 mm.

Sõrmlaua näidis

Sõrmlaua näidis

Kitarri griffide paigutus sõrmlaual

Kitarri griffide paigutus sõrmlaual

Järgmisena on tarvis sõrmlauale märkida griffide asukohad ning saagida sisse sooned, kus soonte sisselõikamisel võiks kasutada nt 0,6 mm paksust saagi. Soonte sügavus võiks olla kusagil 2 mm.

Soonte saagimine kitarri sõrmlaual

Soonte saagimine kitarri sõrmlaual

See tehtud, saab griffide soontesse paigutada võimalusel 0,6 mm paksused vineeriribad, mis paigutatakse soontesse koos puiduliimiga. Pärast liimi kuivamist võib üle servade paigutuva vineeri maha peiteldada ja sõrmlaua seejärel siledaks lihvida.

Vineeriribade paigutamine soontesse

Vineeriribade paigutamine soontesse

Kitarri sõrmlaua viimasel täiustamisel puuritakse augud ja liimitakse sõrmlauda 3., 5., 7. ja 9. grifi ette 1 ning 12. grifi ette 2 läikivat nupukest. Samuti  paigaldatakse 15., 17., 19. ja 21. grifi ette 1 ning 24. grifi ette 2 läikivat täpikest.

Täpikeste tarvis aukude puurimisel peaks kasutama puuri, mille diameeter ühtib täpikeste diameetriga. Antud juhul on see 0,5 mm. Kuna läikivate täpikeste paksus on 1,5 mm, tasuks augud puurida sügavuseni 1,3 mm. Hiljem on hea pärast 12-tunnist liimi kuivamist hea sõrmlauda lihvida ja seda võimalusel 120-se liivapaberiga, misjärel võib sõrmlaua tasapinna juba poleerida.

Täpid griffide vahele

Täpid griffide vahele

Sõrmlaua paigaldamisel puidu-liimiga kitarri kerele peaks jälgima sõrmlauale rakendatavat ühtlast koormust. Survestamisel kasutame siis pitskruvisid.

Sõrmlaua paigaldamine

Sõrmlaua paigaldamine

Kitarri kere viimistlemine

Viimistlemisel võiks lihvimisel kasutada 120-st ja seejärel 180-st liivapaberit ning kitarri kere siiani teravaservalised nurgad oleks ilusam teha veidi ümaramaks käesolevaid vahendeid kasutades. Alloleval pildil on üks viis olukorra lahendamiseks 1,5 mm nn. nurga-lõikurit kasutades.

Nurgalõikuri kasutamine servade ümardamisel

Nurgalõikuri kasutamine servade ümardamisel

Järgnevalt tuleks kitarri puitkest õlitada. Kasutada võiks võimalusel õli-laki segu, kui sellist leidub. Seda protseduuri peaks kordama kolm korda pärast ööpäevast pausi näiteks.

 

Kitarri lakkimine

Kitarri lakkimine

Elektroonikakomponentide ühendamine

Elektriskeem sülekitarri tarvis on vaat et olematu. Vajalikud komponendid on single-coil pickup ehk siis sülekitarridel kasutatav ühemähiseline helipea, 250 kΩ logaritmilise skaalaga potentsiomeeter ning mono 1/4″ väljundpesa. Järgnev joonis on vast piisavalt selge ja ei vaja pikemaid kommentaare. Jootekolb, juhtmed ja tükk jootetina on kõik, mis sul tegelikult vaja läheb.

Olematu elektriskeem

Olematu elektriskeem

Olematut skeemi selgitav joonis

Olematut skeemi selgitav joonis

Väljundpesa ja potentsiomeetri ühendused helipeagaPärast antud ahela testimist ja kitarri võimu ühendamist kostus aga võimust parasjagu intensiivne kahin – tegu oli siis maandusahelas oleva puudujäägiga. Selgus, et maandamist vajavad ka kitarri sadul ja ühtlasi sellega ühenduses olevad häälestusnupud. Seda põhjusel, et helipeas olevad neodüümmagnetid indutseerivad kitarrikeeltesse minimaalse voolu, kui keeled võnkudes helipea kohal olevaid magnetvälja jõujooni lõikavad. Teisisõnu kehtib meil siin kõige pesuehtsam Faraday seadus, kus kinnise kontuuriga piiratud pinda läbiva magnetvoo muutumisel indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. Nagu alloleval joonisel võib näha, piisab kitarri sadula galvaanilisest ühendusest kogu maandusahelaga, mis maandab ühtlasi ka kitarri keeled ja häälestusnupud.

Kitarri metallkonstruktsiooni maandus

Kitarri metallkonstruktsiooni maandus

Ongi kõik :D

  Pilti on siiani piisavalt olnud, nüüd siis heli ka:

Distortion kitarripedaal

Distortion pedaal võimaldab teha elektroonilisi manipulatsioone ehk on efektipedaal. Efektid on seadmed, mis lülituvad kitarri ja võimendi vahele ning võimaldavad signaali muuta. Tavaliselt kasutatakse efektipedaalidel lüliteid, mida saab jalaga lülitada peale astudes, et efekt sisse ja välja lülitada. 

Distortion pedaal on moonutus. See efekt matkib võimendi jaoks liiga tugeva signaali kasutamisel tekkivat kõla, seade ülevõimendab signaali kuni see murdub. Moonutus võib kitarrimängija jaoks tähendada erinevaid asju, näiteks kärisevat ja kriiskavat heli või plärinat.

Pedaalist

Esialgu hakkasin meisterdama overdrive pedaali, kuid lõpuks võtsin kasutusele distortion pedaali. Pedaalil on 3 potentsiomeetrit, esialgsel pedaalil olid need selleks, et muuta heli tugevust, tundlikkust ning kärina suurust. Kuid lõpetuseks sai tehtud distortion pedaal, millel kasutasin ainult kahte potentsiomeetrit, et muuta tundlikkust ja heli tugevust. Ehk piltidel üks potentsiomeeter pole ahelaga ühendatud, kuid jätsin selle siiski pedaali külge alles.

Komponendid mida kasutasin:

  • Kaks kondensaatorit mahtuvustega 10 nF ja 100 nF
  • Takistid 10 kΩ ja 100 kΩ, ahelas kasutasin jadamisi kolme 3,3 kΩ
  • 2 Dioodi, 100 V, 200 mA, 1N4148
  • Üks npn transistor, bipolaarne, 60 V, 200 mA
  • Kaks 6,3 mm mono pesa
  • 9 V patarei
  • 3 Potentsiomeetri nuppu
  • Üks 10 kΩ lineaarne potentsiomeeter ja 100 kΩ logaritmiline potentsiomeeter
  • 2PDT lüliti
  • Alumiiniumist korpus
  • Makettplaat, 3- sed

Kõigepealt puurisin korpusesse vajalikud augud, et saaks kinnitada mono pesad, lüliti ja potentsiomeetrid. Seejärel värvisin korpuse spreivärviga

Mõned materjalid mida kasutasin Peale puurimist korpus
2014-03-17-212

Elektriskeem

distortion pedal schema

Mõned pildid

Vasakpoolne potentsiomeeter on 100 kΩ ja keskmine on 10 kΩ. Parempoolne potentsiomeeter on üleliigne, sest alguses sai proovitud teha teist pedaali mis ei õnnestunud. Ühendasin komponendid ning seejärel paigaldasin korpusesse.

2014-03-10-209 2014-04-12-225
2014-04-12-226 2014-04-12-227
2014-04-12-228 2014-04-12-229
2014-04-12-230 2014-04-12-232

Lõppvaade, kus kogu elektriosa koos patareiga on korpuses sees.

2014-03-17-214

Katsetamine

2014-04-12-233

Katsetest selgus, et pedaali nupp töötab vastupidi ootustele, ehk et kärinat tekitada tuleb nuppu püsivalt all hoida, kuid see ei osutunud suureks probleemiks. Heli on efektiga natuke tugevam, kui ilma efektita ning pehme kärin on sees, kuid ootused olid kärina osas suuremad. Kärina suurus sõltub palju kasutatavatest dioodidest, seega tasub proovida erinevaid dioode ja isegi ka LED- e. Potentsiomeeter, mis muudab kitarri tundlikust on suhteliselt mõttetu, sest kitarril on endal ka TONE nupp olemas, kuid vajadusel saab ka efektipedaalilt seda muuta, kuigi selle tundlikkus jäi antud pedaalil väikeseks. Elektriskeemis võib proovida ka 100 kΩ takisti asemel kasutada suuremat, näiteks 2,2 MΩ takistit, et saada tugevamat kärinat. Mõned soovituslikud dioodid: 1N4003, 1N5819, 1N4003, 1N34, 1N914, 1N270.

Teine efektipedaali elektriskeem mida proovisin

Olles pettunud eelmise efektipedaali helis, hakkasin tegema sarnast “distortion” pedaali, kuid elektriskeemina kasutasin järgneval pildil olevat skeemi.

distortion3 elektriskeem

Elektriskeemil on kasutatud signaali võimendamiseks OPAMPi LF356N. Sobivad on näiteks LF351, TL 071 ja TL 081, põhiline on see, et oleks tegemist “Inverting” OPAMP-iga. Järgnevalt seletan ära elektriskeemis olevad komponendid. Takistus R1 eemadab erinevad klõpsatused ja ebameeldivad helid sisendsignaalist. Kondensaator C2 filtreerib alalisvoolu komponendi välja, et see kitarri ei läheks, sest kitarri helipeale on alalisvool kahjulik. R1 ja C2 töötavad samal ajal koos nagu kõrgpääsfilter ja R2 ja C1 nagu madalpääsfilter. Ahel saab pinge läbi takisti R3. Takisti R5 ja potentsiomeeter R4 määravad kärina suuruse (GAIN). Dioodid D1 ja D2 lõikavad signaali tipud maha. Antud dioodid teevad “soft clippingut”, mida on näha allpool joonisel. Kondensaator C5 eemaldab alalisvoolu komponendi, et see ei satuks kitarri võimendisse (output). D3 ja D4 puhul kasutasin LED-e, sest lootsin saada suuremat kärina tugevust, ehk D3 ja D4 komponendid peaksid tekitama “hard clippingut”. R6 potentsiomeeter on TONE nupp ja R7 on volüümi muutmiseks. Antud elektriskeemis on vaja teha palju eksperimenteerimist, sest heli sõltub palju kasutatavatest komponentidest, sellepärast ehitasingi skeemi “breadboardi” peale, et saaks kiirelt vahetada erinevaid komponente, kuid head kärina efekti ei ole veel suutnud saavutada.

Toitena kasutasin 9 voldist patareid, millele lisasin pingejaguri, sest vaja on OPAMP-i jaoks nii 9 volti kui ka 4,5 volti. Skeem on järgneval joonisel.

toide 9 ja 4.5V

“Hard clipping” ja “soft clippingu” selgitus

Dioodid on põhikomponendid, mis tekitavad “distortion” efekti. Järgneval joonisel on näha, kuidas dioodid peaksid lõikama signaali tipud maha, et saada võimalikult neljakandilist signaali kuju.

clippings

Kokkuvõte

Lõpetuseks võin väita, et helitehnika vajab väga täpseid komponente, et saavutada rahuldavat tulemust. See kõik on nagu teadus, mis vajab uurimist ning proovimist. Hetkel pole veel leidnud iseendale rahuldavat kärinat, kuid kui kellelgi on soovitusi, siis ootan neid huviga. Tegin ka väikse video sellest, mis heli pedaalist välja tuleb, videos on pedaal breadboard’i peal, sest seal oli parem proovida erinevaid dioode ja komponente. Video on alljärgneval lingil.

Kuidas ise teha bluetooth seadmeid

Moodsates ja vähem moodsates telefonides on laialt levinud bluetooth. Kindlasti on lugejate seas inimesi, kes kasutavad juhtmeta käedvabad süsteeme või on sinihamba vahendusel kontaktandmeid ühest telefonist teise saatnud. Tavaliselt nende rakendustega piirdutaksegi, sest puuduvad populaarsed igapäevast kasutust leidvad seadmed, mis tahavad seda mugavat süsteemi telefoniga suhtlemiseks kasutada. Selle vea parandmiseks tuleb need seadmed ise teha.

Bluetooth seadme tegemiseks läheb vaja bluetooth moodulit ja seadet, mis oskab vahetatavat informatsiooni töödelda. Viimaseks võib olla mõni hitt-toode Arduinolt, PC või mõni kolmas aparaat. Kodustes tingimustes lihtsasti kasutatavat bluetooth moodulit tasub otsida veebipoest www.sparkfun.com. Seal pakutavatest kiipidest on odavaim RN-42 WRL-10253, mille kasutamise teeb imelihtsaks režiim, kus raadioseade justkui asendab kaablit kahe UART võimekusega kivi vahel. Kasutajal ei ole vajalik mõista, kuidas protsess täpselt töötab – kõik mis saatja RX pinnilt sisetatakse tuleb vastuvõtja TX pinnilt välja. Seda võimalust kasutades saab Arduinole programmi kirjutades kasutada Serial teeki, mida tavaliselt kasutatakse Arduino suhtluseks mõne personaalarvuti serial monitor programmiga. Antud moodul on juba paigutatud trükkplaadile ja varustatud antenniga. Teistest veebipoodidest võib leida ka odavamaid sinihambaid, aga nende pakendite jootmine kodustes tingimustes võib olla liiga suur katsumus.

Kasutaja ei pea teadma, kuidas bluetooth täpselt töötab. RN42 saab kasutada kui serial kaabli asendajat.

Kasutaja ei pea teadma, kuidas bluetooth täpselt töötab. RN42 saab kasutada kui serial kaabli asendajat.

Androidile on loodud mitmeid rakendusi, millega saavad kasutajad muuta enda telefoni juhtpuldiks, mis suhtleb teiste seadmetega bluetoothi vahendusel. Kes ei soovi Google´i poest kõiki teemakohalisi rakendusi proovida võib endale alla laadida Bluetooth spp tools pro, mis on kasutajasõbralik ja üpris meeldiva välimusega. Bluetooth mooduli RN42 parooli või teiste parameetrite muutmiseks on kasulik rakendus RN41 interface, millega peaks olema võimalik juhtida ka nimetatud mooduli enda digitaalväljundeid, aga siinkirjutajal ei ole see õnnestunud.

Bluetooth spp tools pro kasutajaliides

Bluetooth spp tools pro kasutajaliidese nuppe saab programmeerida ja aknas jooksevad vastuvõetud andmed

Seade anduri väärtuse lugemiseks bluetoothi vahendusel

Seade anduri väärtuse lugemiseks bluetoothi vahendusel

Loe lisaks: http://dduino.blogspot.com/2012/03/arduino-rn-42-bluetooth-module.html

TTÜ muuseumi kööginurk

Õppeaine „Tooteloome ja leiundus“ raames ehitasin 7-segmendilistest ekraanidest TTÜ energeetikamuuseumile LED näidiku, mis kuvaks köögiseadmete antud olukorras tarbitavat võimsust.
7-segmendilisel ekraani tagumisel küljel on 10 klemmi – üleval 5 ja all 5 ühendust. Ekraane on kaht tüüpi, millest üks on ühise anoodiga ehk ülemisel ja alumisel rivil keskmisteks klemmideks on toide ja ülejäänud 8 on nullid. Ühise katoodiga on klemmide asetus vastupidine ehk keskmised on nullid ja ülejäänud toiteklemmid. Meie kasutatud ekraanidel oli ühine toide, kus keskmistele klemmidele tuli ühendada 9 volti. Ülejäänud 8 klemmi saab läbi transistori 0 voldi peale lülitada. Iga lülitus paneb ühe segmendi põlema. Numbri jaoks on 7 segmenti ning üks on komakoha jaoks. Erinevate segmentide kombinatsioonide abil saab kuvada numbreid ja tähti.

Kuna meil kuvatakse ekraanidele 3 numbrit ja üks komakoht, peab kontrolleril olema vähemalt 3×7+1=22  väljundit. Hetkel on neli seadet kontrolleri külge ühendatud ehk on vaja nelja sisendit. Kontrolleriks valiti Arduino Mega, millel on 54 sisendit/väljundit.

Ühendamaks köögiseadmeid kontrolleriga, pidi pikendusjuhtme 3-soonelise kaabli asendama 8-soonelisega. Pesade ühe poole klemmidele (liistule) tuleb 5 volti. Pesade teise liistu saagistin viieks osaks, et saaks iga pesa signaali eraldi kontrollerisisendisse viia. Lisaks ühendasin maanduskontaktid 0 voldile, et saaks seadmete sisselülitamisega valgusdioode põlema panna.

Köögiseadmetest on hetkel kasutusel mikrolaineahi, kohvimasin, mikser ja veekeetja. Kuna pikendusjuhtmel on üks pesa veel kasutamata, saaks ühe seadme veel lisada. Uue seadme jaoks tuleb koodis muudatusi teha ja tema võimsus ära määrata.
Seadmete ohutuks muutmiseks tuli liikuvad osad ja küttekehad ära lühistada ning lisada LED märgutuli, mis imiteeriks seadme töötamist. Lüliti lülitamisega ühendatakse pistiku ühele klemmile tulev 5 volti teisele klemmile, mis läheb tagasi kontrolleri sisendisse. Kontroller liidab sisselülitamisel kogutarbimise summale juurde vastava seadme võimsuse, mis on defineeritud programmikoodis. Samuti lülitatakse LED põlema 5 voldi ja maanduskontaktidel oleva 0 voldi abil. Kontrolleri sisendid peavad olema ühendatud 0 voldile läbi suure takisti, et seadmete välja lülitamisel ei saaks kontroller ekslikuid signaale. Arduinole tuleb toiteks 9 volti, tal endal on 5 voldi väljund, mis läheb pikendusjuhtmesse.

Delfi artikkel muuseumi avamisest!

Ats ja Marek köögimikseri kallal

Ats ja Marek köögimikseri kallal

Marek tarkvara progemas

Marek tarkvara progemas

Arduino LED ekraani taha

Arduino LED ekraani taha

Kolme numbriline LED ekraan

Kolme numbriline LED ekraan

Ringiehitatud pistikupesa

Ringiehitatud pistikupesa

Valmis kööginurk foto Martin Dremljuga

Valmis kööginurk foto Martin Dremljuga

Video:

Lõpetuseks kutsuks kõiki TTÜ energeetikanäitust vaatama! Eks seal ole teisigi asju mida vaadata.

Kassettmakk “Vesna 202″

Vesna 202 - nii nagu ma selle sain

Vesna 202 – nii nagu ma selle sain

Märtsi kuus ilmus minu juurde kolleeg, lai naeratus suul – kas tahad? Ei tea, mis viga. Ei hakka lihtsalt tööle.

Tegu on 1982 aasta kassetmakiga Весна  202 (“Весна”on tõlkes “kevad”). Sellest makist on erinevaid modifikatsioone, olen avastanud kolm erinevat. Maki algvariant (1977) erineb sisu poolest veidi sellest, mis minu kätte sattus, kõige lähedasem on 1983 aasta väljalaske skeem. Kasutusjuhend, lisainfo, skeem.

Makk ise on oma olemuselt veidi  halvasti välja kukkunud “parandatud versioon” venelaste üheks parimaks kassetikaks tituleeritud “Весна 306” makist.

Mootor BDS 02 pärast õlitamist

Mootor BDS 02 pärast õlitamist

“Kevad 202″  on standardi järgi klass vingem. Paraku selle klassi tasemega läks ka skeem, kasutamine ja heli “keerulisemaks”. Ilmus oma olemuselt mõttetu mürapiirik, mida ei saa välja lülitada ja mis kõrged sagedused metsa keerab.

Mootori bds 02 juhtelektroonika (uuem variant)

Mootori bds 02 juhtelektroonika (uuem variant)

Mehaanika õnneks on sama, mis 306 isendil ja tegu on minu ja enamike venefoorumlaste arvates parima kantava kassetmakimehaanikaga. Põhjus peitub kahes vastassuunalise pöörlemisega hoorattas. Ja seetõttu minimeeritakse maki liigutamisel tekkiv mehaaniline mõju.

Mehaanikas on kasutusel veel üks venelaste üllitis mootor “BDS-02, (kirjeldus Vesna 306 lehel ja skeem allpool ), mis oma olemuselt oli kontaktitu alalisvoolumootor ehk reaalselt kolmefaasiline vahelduvvoolumootor.

Kuna selle pöörlemiskiirus ei sõltu mitte toitest vaid juhtsagedusest, on selle mootori toitepinge piirid ja jõumoment suured. Ja mõlema maki töövõime kaob ära 4,5 V juures. Võrdluseks, teised 9 V toitega vene makid surevad ära juba 7 V juures. Tegin maki enamvähem korda, karjub ja isegi lindistab täitsa omal tasemel.

Video

Protsessi visualiseerimine

Kasutajaliideste areng

Elu ja tehnika meie ümber on täitunud arvutustehnikaga. Mikrokontrollereid võib leida isegi kohtadest kus nende olemasolu ei oska isegi kahtlustada. Füüsiliste nuppude asemel seadmete paneelidel on virtuaalsed nupud arvutiekraanil. Seepärast on sageli vajadus koostada seadmele graafilist kasutajaliidest.
Suurte süsteemide juhtimiseks kasutatakse keskjuhtimissüsteemi tarkvara (SCADA) kuid väiksemate seadmetele on sageli vaja kordades lihtsamat ja odavamat lahendust. Visualiseerimisrakenduste koostamiseks on saadaval väga mitmesuguseid kommertsprogramme kui ka vaba tarkvara.
Välimuselt küllaltki sarnased objektid võivad tehnilise ülesehituse poolest olla äärmiselt erinevad. Seepärast andmete otse teisendamine MFC, Qt, GTK+ jms. kasutajaliideste vahel enamasti ei õnnestu. Küll aga saab vajadusel teha kiiresti täiesti uue sarnase välimusega kasutuajaliidese teises keskkonnas ning sellega seejärel siduda oma rakendusprogrammi funktsioonid.
Graafiliste kasutajaliideste disain kui tehniline kunstiala upub mõnedes maades tarkvara- ja ärimeetodite patentide “mädasohu” milles sageli toimuvad pealtnäha hullumeelselt kallid ja täiesti ajuvabad lahingud. Kas see osa varast millest tarkust üha vähemaks jääb tuleks meilgi inglise keele eeskujul ümber nimetada pehmeks varaks (soft-ware)?

Teeme ise kasutajaliidese

Omatehtud rakenduste jaoks tuleb kasutajaliides üldjuhul ise koostada sest sobivat valmiskujul ei leia. Siinkohal heidame pilgu graafilise kasutajaliidese koostamisele GIMP Toolkit (GTK+) vahenditega. Programmeerimise lihtsustamiseks on tänapäeval kasutusel graafilised vahendid kasutajaliideste koostamiseks, üheks selliseks on Glade User Interface Designer.
Kui programmi sisu on läbimõeldud siis on võimalik koostada ja disainida sobiv kasutajaliides. Selleks on kaks võimalust:
a) Programmi käskudega,
b) Graafiliste töövahenditega.
Glade User Interface Designer koostab kasutajaliidese kohta XML vormingus faili mis laetakse hiljem kasutajaprogrammis.

Töö kasutajaliidese graafilises disainikeskkonnas võib toimuda näiteks järgnevalt

  1. Kõige alla tuleb valida midagi alajaotisest “Toplevels”. Valige näiteks mõni lihtne aken (Window).
  2. Määrata objekti miinimumsuurus tema töölehelt “Common” -> “Width reguest” ja “Height request”.
  3. Paljudel juhtudel ollakse harjunud programmi peamenüüga akna ülaservas. Menüü ja olekuribade lisamine akna üla- ja alaserva eeldab et me jagame akna vertikaalselt mitmesse osasse. Muidugi on võimalik kasutajaliideseid teha ka ilma menüüdeta. Võimaliku kasutajaliidese funktsionaalsus on sellegipoolest sügavalt kinni kasutajate harjumustes mida on „peavoolu“ kommertsvara poolt meisse juurutatud.
  4. Osadeks jagamiseks saab kasutada valikut “Box” alajaotisest “Containers”. Vaikimisi jagataksegi kolmeks vertikaalosaks. Vaikimisi jagatakse aken kolme osasse millest ülemist osa saab kasutada menüüribale ja alumist osa olekuribale.
  5. Menüü leiab alajaotisest “Containers” nime alt “Menu Bar” (piktogrammil on kiri File).
  6. Vaikimisi seadistustega menüüs on valikud “File”, “Edit”, “Help” koos vastavasisuliste alammenüüdega, ainsana puudub vaikimisi alammenüü menüüvalikul “View”. Menüüsid on seejärel võimalik vastavalt vajadusele muuta ja kohandada.
  7. Akna alaserva sobiva olekuriba leiab alajaotisest “Control and Display” nime alt “Status bar”.

Menüüriba ja olekuriba plokkidel on kõrgus määratud (Height request), seega jääb muutuvaks üksnes akna keskmise osa kõrgus. Kujundamise paindlikkuse huvides lisame keskmisesse jaotisesse kaks üheelemendilist kasti “box” üksteise sisse. Mõlemal lülitame lehelt “Packing” sisse “Fill” ja “Expand”. Sellega täidab see kast kogu jaotise kasutatava pinna. Suuna muudame lehelt “General” esimesel kastil horisontaalseks (Horizontal) ja teisel kastil vertikaalseks (Vertical). Kastide nimedesse võib selguse huvides samuti lisada tähe “h” või “v”, näiteks “hkast1″ või “vkast1″. Et aknal oleks servad, siis lehelt “Packing” seame mõlemale kastile vaheriba “Padding” laiuseks 10 ühikut.

Siinkohal oleme jõudnud järgneval joonisel toodud tulemuseni.
Töö programmiga GALDE User Interface Designer:  akna loomine
Joonis 1. Servadega aken GIMP toolkiti arenduskeskkonnas GLADE user interface designer

Kujundustraditsioonid

Nii nagu hoonete aknad võivad ka arvutiprogrammide “aknad” olla olla ühe või mitme aknaruuduga. Arvutiprogrammides tähendab see tavaliselt püst- või horisontaalriba kuvatavate objektide vahel (objektid ei pruugi seejuures olla üldsegi ruudukujulised). Akna “ruutudeks” jagamiseks on kasutusel objekt “Paned” (inglise k. aknaruuduga). Paljudes arendustöös kasutatavatest arvuti­programmides sh. tarkvaraarenduskeskkondades (IDE) ja raalprojekteerimis­programmides (CAD) on levinud kasutajaliidese lahendus milles ülemises “aknaruudus” kuvatakse graafilist infot ja alumises tekstiinfot. Sageli saab alumisest ruudust sisestada käske või nende tekstikujul parameetreid. Sarnast disainilahendust saab kasutada ka protsessijuhtimise kasutajaliidestes. Teksti kuvamine ekraani alaossa pole mingi uus lahendus, mõelge kasvõi subtiitrite kasutamisele kinoekraanidel. Tööstusautomaatikat vaadeldes võib leida isegi vedelkristallkuvareid mille üla- ja alaosa on täiesti eraldi sõltumatute elektriliste andmesignaalidega juhitavad.

Tükeldame ülesande sobivateks osadeks

Täiendame kasutajaliidest lisades aknaruuduobjekti “Paned” alajaotisest “Containers” ja muudame selle suuna vertikaalseks lehelt “General”. Seejärel lülitame sisse “Expand” ja “Fill” lehelt “Packing”. Aknaruudu servade kujundamiseks ja nendele info lisamiseks saab kasutada sildiga raamiobjekti “Frame” alajaotisest “Containers”. Raami varju (frame shadow) võib seada asendisse “Etched in”. Lehelt „Packing“ võib kokkusurutavuse välja lülitada  seades parameetri “Shrink” asendisse “No”.

Tekstiaknalt eeldame harilikult et sinna mahub rohkem kui korraga kuvatakse. Võimaldamaks teksti nähtava ala kerimist lisame kas kerimisriba (Scrollbar) või terve keritava akna (ScrolledWindow). Viimast võib kasutada ka ühe kerimisribaga või üldse ilma eraldiseisvate kerimisribadeta. Näiteks kui horisontaalset kerimisriba ei soovita siis saab seda “Horisontal Scrollbar Policy” asendisse “Never”.
Veel mõnede elementide lisamise järel oleme jõudnud järgneval joonisel toodud tulemuseni.

Töö programmiga GLADE User Interface Designer: aknaruutude loomine

Joonis 2. Akna tükeldamine aknaruutudega programmis GLADE User Interface Designer

Nüüd tuleb veel kasutajalidese elementidele veidi värve lisada.

Keeltest ja programmeerimisoskusest

Lõpuks tuleb XML kujul kasutajaliides siduda kasutajaprogrammiga. Siinkohal ühest lahendust ei ole sest kasutajaliidese disainiprogramm on universaalne võimaldades kasutada väga mitmesuguseid programmeerimiskeeli (C, C++, C#, Vala, Java, Perl, Python, Scheme, PHP jt.). Erinevatel inimestel on programmeerimiskeelte ja tehnikaga sageli erinevad kogemused. Kooli informaatikatunnis omandanud programmeerimiskeel Pascal või Visual Basic aitab enamasti küllaltki lihtsalt suunduda ka C, C++, Java, PHP vms. programmeerimiskeeltele. Vaja on julgust ja veidike iseseisvat õppimisoskust – “julge pealehakkamine on pool võitu”. Iseseisva õppimise protsessis on asendamatuteks abilisteks Interneti otsingumootorid – nii saab silmaring areneda läbi enda või teiste poolt kogetud raskuste. Korduvalt on tõstatatud küsimus: “Õppurid ei oska Eesti keeltki rääkimata võõrkeeltest, kas sedasi on võimalik neilt nõuda programmeerimisoskust?”. Minu arvates ehnikahuviliste tee võõrkeelte juurde viib just läbi tehnika, sest keelteoskus parandab materjali kättesaadavust. Materjali parem kättesaadavus võõrkeeltes ei tähenda et kohalikku tehnikakeelt pole otstarbekas arendada. Vastupidi, arusaamine ja oskused tulevad läbi lahtimõtestamise mida suudab igaüks paremini oma igapäevakeeles.

Programmeerimiskeelte teegid

Valmisteekide linkimiseks omatehtud programmiga tuleb need eelnevalt arendustöös kasutatavasse arvutisse paigaldada.

Vastasel juhul saame veateate.

”fatal error: gtk/gtk.h: No such file or directory”.

Linuxil põhinevates süsteemides on GIMP Toolkiti puhul vajalik paigalda pakett “libgtk-3-dev” koos millega paigaldatakse automaatselt selle tööks vajalikud teised paketid.

Programmeerimiskeeled C ja C++

C keelse programmi kompileerimisel tuleb teekide kasutamiseks kompilaatorile seadistada mitmesuguseid võtmeid.

GIMP Toolkiti teegid tuleb programmiga siduda, ja seda saab C kompilaatori seadistustes teha võtmetega:

$(pkg-config –cflags –libs gtk+-3.0)

Graafiliste komponentide sündmusteohjurid tuleb siduda graafikateekidega mis paiknevad dünaamiliselt laetavates teekides, vastasel juhul need ei toimi. Selleks on vajalik programmi kompileerimisel lisada võti “-export-dynamic”. Kui see võti jätta lisamata siis programm küll kompileerub vigadeta aga graafilise kasutajaliidese nupud ja menüüd ei reageeri ei hiirele ega klaviatuurile. Samale probleemile võivad viidata ka teated kasutajaprogrammi käivitamisel:

“Gtk-WARNING **: Could not find signal handler“

Eelnevast punktist tulenevalt tuleb siis kui programmi kompileeritakse Windows keskkonnas kõigile sündmusi töötlevatele programmirutiinidele kirjutada ette makro “G_MODULE_EXPORT” ehk “__declspec(dllimport)”. Vastasel juhul ei toimi ei hiir ega klaviatuur sest kasutajaliidese funktsioonid paiknevad eraldiseisvates dünaamilistes teekides (DLL).
Graafilise objektiga seotud sündmuseohjuri deklareerimist programmeerimis­keeles C kirjeldab järgmine näide:

G_MODULE_EXPORT void abiinfo_kuvamine (GtkMenuItem *menuitem,gpointer user_data)
{
//…
}

Kui meie programm vajab tööks GALDE XML failist laetavat kasutajaliidest siis tuleb see esmalt ka mällu laadida.

Selleks on C programmis käsud:

builder = gtk_builder_new ();
if (!gtk_builder_add_from_file (builder, “kasutajaliides.glade”, NULL)){
      // Siia lisada veateatedialoog juhuks kui kasutajaliidese faili ei õnnestu avada
}

Märkusena olgu öeldud, et C++ programmides käib objektide loomine ja kustutamine teiste vahenditega.

Laetavat ja käivitatavat kasutajaliidese XML faili ei analüüsita automaatselt ei kompileerimisel ega kasutajaprogrammi käivitamisel. Kui kasutajaliidese XML failis toodud andmed ei lange kokku programmis tähistatud nimedega siis jäävad osad viidad soovitud objektidele lähtestamata ning osad programmi funktsioonid seetõttu mittetoimivaks.

Sel juhul ilmnevad programmi töö käigus hoiatus ja veateated.

“ Gtk-WARNING **: /build/buildd/gtk+3.0-3.4.2/./gtk/gtkliststore.c:530: Invalid type (null)”.

Kui XML fail on avatud, siis saab omistada kõik viidad meie kasutajaliidese objektidele programmis kasutatavatele viidamuutujatele, näiteks:

aken = GTK_WIDGET (gtk_builder_get_object (builder, “programmiaken”));

Kui aken on juba kuvatav, siis seadistatakse vastavate objektide sündmusteohjurid (signal handlers). Pärast kasutajaliidese lähtestamist läheb programmi töö üle GIMP Toolkiti (GTK+) teekidele käsuga “gtk_main ();” ja kasutajaprogrammi pöördutakse ainult eelseadistatud sündmusteohjurite kaudu.
Ühe toimiva kasutajaliidese näite võib leida Internetist. Seda näiteprogrammi on viimati värskendatud 2011 aastal, seega on see kasutajaliideste dünaamilise arengu tõttu tänaseks (2014 aasta mai) jälle vananenud. Arvutiprogrammide kasutajaliidesed ja riistvara ohjurid lihtsalt on asjad mis kiiresti vananevad. Graafikateekide objektide ja funktsioonide nimed on aegade jooksul mõnevõrra muutunud. Seetõttu ei pruugi kümmekond aastat tagasi tehtud programmid uute teekide või operatsioonisüsteemidega toimida. Sellegipoolest on võimalik programme kohandada juhul kui programmi lähtetekst on kättesaadav.

Kokkuvõte

Kui programmeerimine vabavaralistes rakendustes tundub liiga keeruline või võimalused liiga piiratud, siis soovitan proovida sarnase lahenduse valmistamist mõnes SCADA süsteemide jaoks väljatöötatud kommertskeskkonnas nt. paketis Intouch mida võib leida TTÜ elektrotehnika instituudi laborist.

Programmeerimisoskusest ei pääse nendestki. Head nuputamist ja julget fantaasialendu graafiliste nupupaneelidega!

Mõned õpetlikud videoviited

Keskkonnakäpa – ja Arengufondi ideekonkursi võitja!

Pilti tegi Indrek Arula

Pilti tegi Indrek Arula

Läinud nädal oli Skeemipesa jaoks äärmiselt sündmusterohke. Nimelt osalesime Keskkonnaameti poolt korraldatud keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursil Keskkonnakäpp  üritusega Remondikohvik. Konkursile esitati üle Eesti kokku 187 keskkonnasõbralikku algatust, millest valiti välja 26 Keskkonnakäpa väärilist tegu. Kategoorias “Tark tarbija” sai keskkonnakäpa vimpli ka Remondikohvik, mille üle on meil tohutul  suur heameel. Auhinna andis üle Tallinna Reaalkoolis toimunud pidulikul galal keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Skeemipesa tänab siinkohal kõiki inimesi ja organisatsioone, kes on Remondikohviku toimumisele kaasa aidanud. See üritus on olnud tõesti supervinge. Erilised tänud siinkohal TTÜ tarkvaraklubi Lapikute seltskonnale ja kohvikule Pööning. Oleme kolme ürituse raames puhunud elu sisse ca 70-nele aparaadile, saanud tuttavaks paljude huvitavate inimestega ja õppinud üksjagu uut ka elektroonikas. Järgmine remondikohvik toimub juba septembris!

Lisaks eelmainitud sündmusele osalesime Arengufondi ideekonkursil, mille eesmärgiks oli leida lennukaid ja mõjukaid ideid, mis teeksid Eestis elu paremaks. Kokku laekus konkursile 143 ideed, millest finaali pääses 10 mõjusamat. Parimaid ideid selgitati välja 12. juunil Riigikogu konverentsisaalis, kus kõigil finalistidel oli 6 min. aega, et oma ideed tutvustada. Ideetutvustusele järgnesid retsensendi kommentaarid ja saalis olijate küsimused. Konkurss oli äärmiselt pingeline ja huvitavaid ideid väga palju. Skeemipesa edasiarendamiseks sai esitatud idee Eesti kui Hackerspace, mis üllataval kombel leidis palju poolehoidjaid ja osutus valituks kolme parima idee hulka.  Juhhuu!!!.

Arengufondi ideekonkurssi võitjad. Foto Toomas Volmer (Äripäev)

Arengufondi ideekonkurss võitjad. Foto Toomas Volmer (Äripäev)

Lisaks Skeemipesale pääsesid võitjatena esikolmikusse ka ideed nagu “10 miljonit e-eestlast aastaks 2025″ ja “Ühiskondliku mõju võlakirjad“. Kõiki konkursi võitjaid on ootamas aastane stipendium suurusega 2000 eurot kuus. Võitjad on oodatud töötama Arengufondi büroos Tallinnas, et sealsete inimeste ja võimaluste toel oma arenguidee ellu viia. Lõpetuseks tahaks tänada Arengufondi, Skeemipesa liikmeid ja teisi toetajaid! Tundub, et tuleb väga sündmusterohke ja põnev aasta!

Keskkonnakäpp

Keskkonnakäpp

Arengufondi ideekonkurss

Arengufondi ideekonkurss

Vaata ja loe lisaks:

  1. http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/selgusid-keskkonnasobraliku-haridustegevuse-konkursi-keskkonnakapp-2014-voitjad/
  2. http://www.arengufond.ee/2014/06/eesti-arengufondi-esimeselt-arenguidee-konkursilt-viisid-voidu-koju-kolm-ideed/
  3. http://majandus24.postimees.ee/2826061/tamkivi-kindlasti-laheb-eesti-elu-paremaks
  4. http://majandus24.postimees.ee/2825931/eesti-arengufondi-esimesel-arenguidee-konkursilt-viisid-voidu-koju-kolm-ideed
  5. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-arengufondi-esimesel-arenguidee-konkursil-voitsid-kolm-ideed.d?id=68869217
  6. http://uudised.err.ee/v/eesti/4455dc8a-824c-434a-92c3-27af94202806