Trükkplaadi puurpink

mootorTihtilugu läheb elektroonikul vaja mõnd trükkplaati või detaili, mis sisaldab väikseid auke. Suure ja kobaka puurmasina omamine töölaual on aga ruuminõudev.
Sellest tulenevalt sai otsitud lahendusi pisikeste aukude puurimiseks (peamiselt trükkplaadid), sest 0,8 mm ja 1 mm puurid pole just eriti tugevad, et kasutada akutrelli. Õnneks on koduse puurpingi tegemiseks kaubandusvõrgus saadaval spetsiaalsed statiivid kuhu kinnitatakse elektritrell ja olemas. Väikse paralleelvarda modifikatsiooni järel, kus sai lisatud täispikkuses varras, mis pärineb vanast printerist õnnestus saavutatud vajalik stabiilsus vältimaks üles/alla liikuva osa võimaliku liikumist küljele, mis oleks peenele puurile saatuslik.

Tööd tegevaks alalisvoolu mootoriks on mehine  ДПР-72-Ф1-03

  • pöörded 4500 rpm
  • toitepinge 27V
  • mass 600g

Puuri satiivid paralleelvardaga

Puuri satiivid paralleelvardaga

Toite sisu

Toite sisu

Raam ise on tulenevalt oma kaalust väga stabiilne ega liigu ka suurema jõu rakenduse juures minema. Mugavaks teeb puurimise juhtraua suur jõuõlg, mis võimaldab puurijal tunnetada puuri.
Puuripadrun on lihtne koonus hülss, millega puuakse puur kinni vältimaks selle libisemist puurimisel.  Padruni komplekti kuulub 8 erimõõdus hülss. Kuna padruni pingutamine toimub ilma võtmeta siis on oht, et puur jääb siiski halvasti pidama ja võib libiseda rikkudes hülsi läbimõõdu. Selle vältimiseks on puuri ümber keeratud tihedalt peenikesest vasktraadist kiht, mis parandab haakuvust ja võimaliku libisemise korral toimub see juba traadi ja puuri vahel.

Puurpingi külgvaade

Puurpingi külgvaade

Padruni hülsid koos puuridega

Padruni hülsid koos puuridega

Mootori toiteks on kasutusel Canoni printerist pärinev impulss toide, mis oli piisavalt väikeste mõõtmetega selle paigaldamiseks otse raamile. Kinnitatud on ta sügavuse piiraja külge, sest see oli ainus koht kus ta ei jäänud ette. Toitekale on lisatud toitelüliti ja pisike impulsstoide, mis toidab valgustust. Valgustuseks on kasutusel 4W LED koos pisikese radiaatoriga, mis valgustab tööpinda. Kuna toiteblokk ja raam on eraldatavad, siis peab seda olema ka toiteahel, mis on pistikutega, mitte julmalt kokku joodetud.

Lõpptulemus on kompaktne ja praktiline. Puurida saab põhimõtteliselt kõike mida puur lõikab, aga kuna pöörded on kõrged, siis metall pole kõige sobivam materjal(alumiiniumi 1,5mm puuriga on proovitud ja tulemus oli rahuldav), aga peaeesmärgiks oli siiski trükkplaadid, millega saab väga edukalt hakkama.
Nagu võis teiselt pildilt näha on olemas ka teine variant kus on jõuallikaks akutrelli ajam, aga selle puuduseks on suur vibratsioon jäiga ühenduse tõttu raamiga. Antud variant lubaks kasutada madalamaid pöördeid ja jämedamat puuri, aga eelnevalt tuleb lahendada vibratsiooni probleem ning leida ka moodus kiiruse sujuvaks reguleerimiseks.

Elektrimootori ja elektromagneti töötuba

TTÜ Tehnoloogiakooli linnalaagri raames viisime läbi elektrimootori ja elektromagneti ehitamise töötoad. Töötoad toimusid kahel päeval, 16  ja 17 märts TTÜ Elektrotehnika instituudi laboris. Töötoas osalesid 3 – 6 klass õpilased, kokku ca 45 last. Nalja sai palju ja küsimusi oli rohkem kui õpetajad (Heigo, Mihkel ja Hindrek) oskasid vastata :). Õppisime selgeks voolu, pinge ja aktiivvõimsuse mõisted. Samuti rääkisime kuidas saab vooluga juhtme ümber tekkivat magnetvälja kasulikult rakendada ja vajadusel ka võimendada. Kokku panime töötubades käima ca 20 ise ehitatud elektrimootorit ja umbes samapalju sai tehtud ka elektromagneteid. Kõik katsed toimusid mõistagi ohutul pingetasemel ja stendis oli vool samuti piiratud. Kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga äge. Lapsed olid andekad, andke neile ainult võimalus!. Usun, et mõned tehnikahuvilised sirguvad nüüd juurde :)!

I grupp 16 märts

I grupp 16 märts

II grupp 17 märts

II grupp 17 märts

Rohkem pilte Skeemipesa albumis. Väike videomeenutus  ehitamisest:

Kokkuvõtte elektrirataste jututoast

Läinud nädalal toimus Skeemipesa poolt TTÜ Mektory majas korraldatud elektrirataste jututuba. Kuigi alguses polnud üldse kindel, et kui palju antud teema huvilisi leiab, saabus üritusele märkimisväärne hulk inimesi. Üles astus neli erinevat elektrirataste ehitajat koos oma projektidega: Allan Rosenberg – Chop-e ja Riho Leppik – Rixbikes, Vootele Aer – Kultuurikatla Makerlab, Priit Aas – Exobike ja Liberator bike, lisaks rääkis muundurite topoloogiatest dr. Indrek Roasto – TTÜ Elektrotehnika instituudist. Tohutult äge oli, et rattaid tuli siiski kokku hoopis enam kui oodatud. Kui ma nüüd ei eksi siis oli neid saalis lausa 11 tk. ja kõik Eestis tehtud. Tänud kõigile osalistele ja ettekannete tegijatele. Alljärgnevalt mõned pildid:

16726328161_8277d546a8_b DSC_0045 16727582685_4e832e8000_b
DSC_0067 DSC_0036 DSC_0024

Rohkem pilte leiab Skeemipesa pildialbumist!

Kunagi varem sain kokku Riho Leppikuga Tartus Mini Maker Fare üritusel ja siis tegime väikese klippi Riho ehitatud rattast. Lisan selle ka siia uudistamiseks.

Lisaks panen siia Taavo Lukats elektriratta ehitosloo, kelle aparaati oli võimalik sammuti jututoas näha.

Lisaks paneme siia mõned ettekand jalgrataste jututoast:

Tänud veelkord kõigile tulemas!

Elektrirataste jututuba


Kevad on koputamas uksele ning peatselt saab rattahooaeg taas täistuurid sisse. Elektrirataste jututuppa on oodatud kõik tehnofriigid, insenerid, hobielektroonikud, disainereid, nokitsejad, ettevõtjad ja muidu tehnikahuvilised. Eesmärk on omavahel paremini tuttavaks saada, kogemusi vahetada ja vahest ka tulevikus koos mõningaid lahedaid projekte ellu viia. Lisaks vabale vestlusringile saavad jututoas sõna mõned tulihingelisemad elektrirataste entusiastid. Üritusel saab kohapeal näha mitmeid ägedaid Eestis valmistatud elektrirattaid. Kui oled ka ise midagi kokku panud, võta oma kaherattaline julgelt kaasa !!!

Üritus toimub neljapäeval 5. märtsil kell 18:00 TTÜ Mektory keskuses Raja tn. 15

chope

Õhtu kava:

2172322579_b7e3cc73a818:00 Kogunemine, vaba vestlusring.

18:30 Dr. Indrek Roasto – Jõuelektroonika ja muundurid. Elektriratta mootori ja akude vahele käib muundur, mis mängib elektrirataste juures keskset rolli. Erinevatest muundurite topoloogiatest ja seal kasutatavast jõuelektroonikast Dr. Indrek Roasto räägibki.

rixbike19:00 Allan Rosenberg ja Riho Leppik – Ideest prototüübini 28 päevaga. Chop-e on ilmselt kõige lahedam elektriratas, mis iial ehitatud, unikaalse disainiga Chop-e on suuteline liikuma kuni 35 km/h ja liigub elektritoite jõul enam kui 55 kilomeetrit. Temast leiab nii unikaalseid, vaid Chop-e jaoks valmistatud osi kui ka valmiskomponente. Sõiduemotsiooni, mille saab Chop-e’ga ringi sõites, on raske kirjeldada – seda peab ise proovima! Rixbikes valmistab unikaalse välimusega elektrirattaid, mis liiguvad 35-40 km/h ning läbisõit ulatub mõnel rattal lausa 70 kilomeetrini.

19:30 Vaba vestlusring.

10930081_1050053125021524_8068907452144844290_n20:00 Vootele Aer – Isetehtud elektriratas, mis pidevalt areneb. Vootele on elektriratta ehitamisega tegelenud juba paar aastat. Kerge ja kompaktne ratas sõidab umbes 35 km/h ning on suuteline läbima 75 kilomeetrit.

exobike20:30 Priit Aas – Liberatorbike ja Exo-bikes projektid. Exo-bike on sportlikuim ning parima juhitavusega elektrimopeed. Ta liigub maksimaalselt 45 km/h-s ning on suuteline ühe laadimisega läbima kuni 80 kilomeetrit. Kiirendus 0-45 km/h on kuus sekundit. Alumiiniumist raam muudab ratta kergeks, hüdraulilised ees- ja tagapidurid tagavad turvalise sõidu. Võrreldes tavamopeediga on Exo-bike keskkonnasõbralik ning madalate ülalpidamiskuludega.
Liberatori sildi alt leiab retrohõngulised elektrirattad, millega saab kruiisida nii vändates kui ka vaid mootori jõul edasi liikudes. Rattad liiguvad 30-40 km/h ning nende mööda tuhisedes on kõrvaltvaatajate imestunud pilgud garanteeritud.

21.00 Vaba vestlusring ja rataste uurimine.

Üritus toimub TTÜ Mektory majas ja on kõigile osalistele tasuta. Üritust organiseerib Skeemipesa.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/415693598593330/

Esinejad:

Allan Rosenberg – Chop-e asutaja. Pikaajalise IT- ja mobiilvaldkonna kogemusega müügimees. Katsetaja, proovija, eksperimenteerija – nii need asjad juhtuvad.

Riho Leppik – Chop – e  ja Rixbikes asutaja. Rattakonstruktor ja erilahenduste looja. Kogemusi üle 20 aasta. Jalgrataste tuunimine ja elektrifitseerimine on hobiks.

Vootele Aer  – Kultuurikatla Makerlabi üks elushoidjatest. Elekstriratastega puutus esimest korda kokku maakodus Prangli saarel, kui üks turist andis proovida oma 250W kokkupandavat jalgratast. Praeguseks momendiks osalenud 7 elektrisõiduki ehitamises. Vootele tegemistest saab lugeda www.facebook.com/3dflux

Priit Aas – Exo-bike üks loojatest. Liberator rataste elektri osa eest vastutav. Süsteemitehnika OÜ kõigi asjade valitseja alates 2004 aastast. . Jõuelektroonika energiasalvestuse ja rohemaailma valdkonna huvidega elektroonika insener

Indrek Roasto – Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika instituudi vanemteadur. Indreku Roasto peamised tegevusalad on seotud elektrotehnika ja jõuelektroonika (jõumuundurid, juhtimissüsteemid ja -algoritmid, taastuvenergia rakendused, allikad ja energia salvestid)

Laen kaarti....

Toimumisaeg
Neljapäev, 05/03/2015
18:00 - 21:30

Asukoht
TTÜ Mektory keskus
Raja 15
Tallinn

Skeemipesa tutvustas Ringvaates Raspberry Pi-d

Hiljuti käisid Raspberry Pi inimesed Tehnopolis oma projektist lähemalt rääkimas. Seoses sellega kutsuti Skeemipesa Ringvaate saatesse, et tutvustada, mis on Raspberry PI ja mida temaga teha saab. Vaata videoklippi ERRi kodulehelt: http://menu.err.ee/v/uudised/tele/d8195d19-83a8-4379-8104-604215885885

skeemipesaringvaade

 

Bluesmart – esimene nutikohver

Bluesmart on end isekaaluv, iselukustav ning nutiseadmeid laadiv kohver. Bluesmart on Indiegogo sotsiaalrahastuskeskkonna vahendusel kogunud ligi 1,8 miljonit dollarit. Idee autoriks on Buffalo ülikooli doktorant Martin Diz. Kohvris sisaldub mikroarvuti, nutiseadmete laadimiseks mõeldud aku (sellest piisab enam kui kuueks laadimiskorraks), andur kohvri asukoha jälgimiseks mobiilirakenduse vahendusel ning integreeritud digitaalne kaal kohvri kaalumiseks.

20140929173210-13-1

Nutitelefoni rakendus suudab lisaks lukustada kohvri olukorras, kus selle omanik on kaugenenud teatud piirist kaugemale, jälgida kohvri asukohta, pidada arvet reisitud vahemaa ning läbitud lennujaamade osas ja anda kasutajale teada, millal on õige aeg saabuda lennujaama ning mida reisile kaasa võtta lähtuvalt ilmaennustusest.

Kuna mobiilirakendus ning kohver kasutavad omavaheliseks suhtluseks Bluetoothi Wifi või andmeside asemel, siis pole see akudele kurnav ning töötab ka olukorras, kus andmeside pole kättesaadav.

Kohvri jaehinnaks saab olema 500$. Kiirematel on aga 15. jaanuarini võimalik omale ettetellida nutikohver Indiegogo kampaania vahendusel kõigest 260$-ga. Esimesed kohvrid tarnitakse augustikuus.

Viited:
https://www.indiegogo.com/projects/bluesmart-world-s-first-smart-connected-carry-on

Tõenäoliselt maailma kallim kassettmakk

Mõned head aastakümned tagasi, nõukogude aja lõpuaastail, lugesin venekeelsest ajakirjast Radio, et jaapanlastel pidavat olema mingi supermakk, mis ise ennast ära häälestab, mõlemat pidi mängib ja tagatipuks helipea kah veel paika keerab. Tehnilised andmed olid muidugi ulmelised, mitte ainult kassettmaki vaid analooghelisalvestuse kohta üldse.

Vahepeal on palju vett merre voolanud ja umbes 15 aastat tagasi avastasin, et selle maki nimi on Nakamichi Dragon. Usk, et selles makis on midagi vägevat ja head, pani mind seda makki taga igatsema.

Nakamichi Dragon

Nakamichi Dragon

Möödus veel palju aastaid, kui sõber helistas – “tead, ma sain Dragoni kätte!!!, ebayst ja suhteliselt odavalt”, kas vaatad üle ja mõõdad, kas see makk on ikka oma nime väärt?”

Tehtud, mõõdetud, töötab nii, kuidas peab, isegi paremini. Helikvaliteedilt (salvestus – taasesitus) on seda kõige parem võrrelda lintmakiga Olimp 005 kiirusel 19. Dragon on umbes sama heli kvaliteediga nii kõrvade kui ka mõõteriistade jaoks.  Aga Olimp on lintmakk, laiema salvestusraja, paksema lindiga ja 4 korda suurema kiirusega!. Ehk Nakamichi makid,mitte ainult Dragon, ka CR7, mida sain samuti näppida, on ime tehnika vallas!

Katsetamine Martin Jaanuse juures laboris

Katsetamine Martin Jaanuse juures laboris

Aga paneme tõrvatilkasid kah meepotti. Makil on automaatne taasesituspea kaldenurga seadmine. Kahjuks ei saa seda välja lülitada ja iga kasseti sisestamisel ja mängimissuuna muutmisel töötab see niikaua kuni paika läheb ja üritab ka kaldenurka reaalajas paigas hoida. Ja loomulikult on see ka helis kuulda! Samuti häirib igapäevast kasutamist nuppude ja seadistuvõimaluste rohkus. Saab muuta sõltumatult teineteisest nii ajakonstanti salvestusel ja taasesitusel. Milleks ?

Kuna mul on õnnestunud Nakamichi Dragonit koos CR7ga üheaegselt võrrelda, siis tunnistan ausalt üles, CR7 meeldib mulle välimuselt ja kasutusmugavuselt rohkem. Tehniliselt on CR7 ehk natuke lahjem, aga ikkagi ulmeliste parameetritega. Kõik teised kassetmakid (ja enamus lintmakke) jäävad kaugele maha.

Video kassettmaki katsetamisest.

Peopessa mahtuv Zano droon on ideaalne personaalne paparazzi

Viimase kuu jooksul on Torquing Group kogunud Kickstarteris märkmisväärse summa peopessa mahtuva Zano drooni loomiseks. Algselt soovitud 125 000 inglise naelast on tänaseks saanud juba enam kui 1,8 miljonit.

Torquing Group on loonud militaarse otstarbega droone juba alates 2008. aastast. Zano on nende esimene katsetus tarbeelektroonika turul. Droon on suuteline lendama autonoomselt ning ühendub nutiseadmega (nt. iOS või Android telefoniga) WiFi vahendusel. Zano kasutab OriginGPS Nano Hornet GPS moodulit, mis on hetkel väidetavalt maailma väikseim (10 x 10 x 3,44 mm). Zano pole palju suurem – 65 x 65 mm ning tema kaaluks on vaid 55 grammi. Nano Hornet asukoha määramise süsteem võimaldab Zanol täpselt teada oma paiknemist nutiseadme suhtes – isegi väljalülitatud olekus.

phpza46yd

Zano on suuteline laadima koheselt nutiseadmesse pilte ja videosid. Zano jäljendab iga sinu liigutust olukorras, kus sul on nutiseade kaasas. Samuti on tal ‘vabalennu’ funktsioon, mis võimaldab teda juhtida ekraanipõhise joystick’ga. Zano eesmärgiks on muuta linnuvaatelised fotod ja videod kõigile kättesaadavaks. Selleks peab Zano olema väike ja kergekaaluline, vastupidav ning piisavalt intelligentne, et tema kasutajal poleks vaja piloodi oskusi. Lisaks peab ta olema taskukohane ka hinnasildi osas. Zano maksab 189 naela. Esimesed droonid tarnitakse käesoleva aasta juunikuus.

Viited:

https://www.kickstarter.com/projects/torquing/zano-autonomous-intelligent-swarming-nano-drone
http://venturebeat.com/2014/12/09/this-zano-drone-fits-in-your-hand-and-serves-as-your-personal-paparazzi/

Head uut aastat!!!

Skeemipesa uueaasta soov

Kokkuvõtte praktilisest elektroonikakursusest algajatele

15 okt. kuni 12 nov. sai läbi viidud TTÜ Mektory majas “praktiline elektroonikakursus algajatele”. Kursusele olid oodatud kõik TTÜ tudengid, erialast ja õppetasemest sõltumata. Eelduseks oli huvi elektroonika vastu, varasemat kogemust polnud tarvis. Kursuse raames oli võimalik oma käega lihtsamaid elektroonikaseadmeid ehitada, neist õpetaja abil aru saada ja sealt ise edasi liikuda. Kursus hõlmas kaheksa töötuba, kaks korda nädalas. Iga töötuba kestis ca kaks tundi. Esimesel kahel kohtumisel räägiti  elektroonikakomponentide tööpõhimõtetest ning  elektrimaailma põhitõdedest. Seejärel harjutasime teooria rakendamine praktikas, jootmistehnika omandamist, lihtsamate elektroonikaseadmete valmistamist. Kohtumiste kava oli järgmine:

Mikrofonivõimendi

1. Teooria – elekter, põhiseosed, pinge, vool, Ohmi ja Kichhoffi seadused.
2. Teooria – elektroonikakomponendid, ohutustehnika.
3. Mõõtmise algtõed, mõõteriistade kasutamine. Praktilised nipid elektroonikaseadmete ehitamiseks.
4. Nutika lillepoti elektroonika töötuba.
5. Väikese audiovõimendi ehitamise töötuba.
6. Valgustusliku sensori süntesaatori töötuba.
7. VU meetri töötuba. Elektroonikaprototüübi loomise teooria.
8. Veetaseme heliindikaatori töötuba. Elektroonikaprototüübi arendamise alused.

Kursuse läbiviiad oli Martin Jaanus ja Heigo Mõlder. Täname TTÜ Mektory maja kursuse läbiviimiseks kasutatud ruumide ja toetuse eest. Väike kokkuvõtte praktilisest elektroonikakursusest video kujul: