Jahutusplaat CoolingPad 3000

Nimelt tekkis nn kohustuslikus korras võimalus midagi lahedat ise kokku panna. Täpsemalt oli tooteloome aine raames koolis vaja valmis ehitada mingisugune seadeldis. Kuna ma ise kasutan suhteliselt vana  (umbes 3-4 aastat) sülearvutit, mis üsnagi tihti jube kuumaks läheb, tekkis mul idee selles osas midagi ette võtta. Arvutit kasutan ma lisaks töö tegemiseks ka meelelahutuslikel eesmärkidel, viimase puhul meeldib mul arvutist alatasa kogu võimsus välja pigistada. Arvuti enda ventilaatorit olen 2 korda õlitanud ja puhastanud, 1 korra olen välja vahetanud termopasta ning nüüd mõtlesin, et on võimalik nn meeldiv ühendada kasulikuga ja valmis teha jahutusplaat arvutile.

Plaadi materjaliks valisin niiskuskindla vineeri mida võib leida näiteks kaubaautodes vaheseintena. Mõõtes ära sülearvuti möödud sai välja saetud ja lihvitud plaat. Seejärel oli vaja leida ventilaator. Vanadest lauaarvutitest mis juba ammu on otsad andnud ja mille remontimiseks pole mahti olnud saingi kaks 12v ventilaatorit. Seejärel sai ventilaatorite järgi ka välja lõigatud plaadile jalad ning arvestades kust arvuti õhku sisse võtab, lõigata plaati augud (joonisel 1 ja 2). Lisaks on jooniselt 1 ja 2 näha, et jalgade kinnituseks sai antud plaati servadest freesitud. 

Joonis 1

Joonis 1

Joonis 2

Joonis 2

Järgmine samm oli leida ventilaatoritele toiteblokk ning puurida plaadi jalgadesse ava nii lüliti kui ka valgustuse jaoks. Valgustuse otsustasin lisada, kuna kohati lükkub õppetööga tegelemine hilistesse õhtutundidesse. Jagades oma nn mure tuttavatega leidsin omale lõpuks 12v adapteri ja 12v lambi. Valgustuse puhul on tegemist vana autos kasutatava lambiga, mida on võimalk sisse lülitada ühendades see auto sigaretisüütajaga. Seejärel oli vaja leida lüliti. Kuna otsustasin kinnise korpuse asemel avatud teha, teevad ventilaatorid jubedalt häält, mis võib töö tegemisel veidikene häiriv olla. Seetõttu otsustasingi lisada oma seadmele lüliti, kuid suures tööhoos muutusin veidikene hajameelseks ning suutsin ühendada seadmesse impulsslüliti. Muidugi avastasin oma vea alles pärast seda, kui kogu skeem oli koos ja sain impulsslüliti uuesti lahti kruvida ning joota. Nimelt tuleks veel ära mainida, et kui alustasin seadmete kokku jootmisega, lisasin dioodsilla, et vahelduvvool muundada alalisvooluks. Viimase asjana jäi üle vaid lahti võtta lamp, ühendada see ülejäänud seadmega ning kinnitada see plaadi külge. Freesimisele järgnenud tööd on võimalik näha joonistel 3 kuni joonis 6. Valmis seadet on võimalik näha joonisel 7 ning jahutusplaadi skeemi joonisel 8.

Joonis 3

Joonis 3

Joonis 4

Joonis 4

Joonis 5

Joonis 5

Joonis 6

Joonis 6

Joonis 7

Joonis 7

Joonis 8

Joonis 8

Kogu ettevõtmine ei läinud mulle maksma mitte midagi, kuna kõik vajalikud jupid ja tööriistad leidsin kodust või sain laenata tuttavatelt. Ma väga kindel ei ole, aga minuteada võib poeriiulitelt  leida jauhutusplaate umbes 20 – 60 eur ringis.

Süntesaatori töötuba


Süntesaatori töötuba viib sind “Atari Punk Console” tooreste helide maailma, mis sai alguse varajastel 80-ndatel. Selliste videomängude algusaegadest pärit 8 – bitiste helide peal on kasvanud üles terve põlvkond elektroonilise muusika entusiaste. Aparaat baseerub mõnel takistil, kondensaatoril ja paaril omavahel kombineeritud ostsi­laa­to­ril, mille kokkupanemine sobib hästi algajale esimeseks elektroonikaprojektiks. Seletame lahti seejuures ka skeemi tööpõhimõtte!

Töötuppa on oodatud kõik kellel elektroonika-komponentide kokkujootmisel vähe kogemust või kellele teema lihtsalt huvi pakub. Lisaks jagame töötoa lõpus huvilistele veel juhiseid, et mismoodi aparaati edasi arendada…

Süntesaatori töötuba

Töötoast osavõtt maksab 10 Euri (süntesaatori saad endale). Maksta saab kohapeal. Registreeru kohe, sest töökohtade arv on piiratud! Iseehitamist juhendavad Heigo ja Anna!

Loading Map....

Toimumisaeg
Neljapäev, 24/04/2014
18:00 - 21:00

Asukoht
Tallinna Tehnikaülikool, VII-korpus, ruum 322
Ehitajate tee 5
Talllinn

Registreerumine

Töötoa kohtade arv on täis! Liitu meie Facebooki lehega, et saada esimesena teada uutest töötubadest.

Ehita endale mini-joonejärgimisrobot

Peale Robotex 2013 võistlusel “Punamütsikesega” osalemist olen poole silmaga pilku peal hoidnud joonejärgijatel. Hiljuti jäi silma üks mõnusalt mini Instructable veebilehele tekkinud ja analoogelektroonikal baseeruv joonejärgimisrobot. Muide analoogelektroonikal on oma kirjeldamatud võlud! Midagi lihtsamat on keeruline välja mõelda… tegelikult üks variant on. Teha asi ära ühe LEDi, fotosensori, op-võimendi ja kahe mootoriga.  Sellise roboti ehitamisega saab küll vist pea igaüks hakkama… nii, et kohtume Robotexil :).

 FJGU9JLHSJAQCOL.LARGE

Pisikesed robotid on lahedad. Jutuks oleva aparaadi on justkui kaks täpselt samasugust skeemi. Pisike mutukas koosneb ühest infrapuna LED dioodist ja kahest fototransistorist. Kumbki fototransistor on paigutatud täitma pingejaguri rolli, reguleerides sedasi op-võimendi ühte sisendõlga.  Mida rohkem infrapuna valgust fototransistori paistab seda suurem on piltlikult öeldes fototransistori juhtivus, mis tähendab, et toitepinge operatsioonivõimendi (+) sisendis suureneb. Op-võimenditega aga omakorda juhitakse väljundtransitore, mis omakorda reguleerivad mikromootorite toitevoolu. Skeem on ülilihtne, kuid samas väga efektiivne! Ka mehaaniline lahendus on hästi läbimõeldud. Op-võimendi (-) õlga on paigutatud potentsiomeetrid, millega põhimõtteliselt saab reguleerida op-võimendi võimendust ehk etteandepinge taset, kalibreerida miniroboti tundlikkust.

Mini joonejärgimisroboti skeem

Mini joonejärgimisroboti skeem

Väike videoklipp

Täpsem, samm-sammuline ehitusjuhend on saadaval Instructable veebilehel. Hinnanguliselt maksab taolise roboti ehitamine ca 10 eurot, seega peaks olema taskukohane enamikule.

Kasutatud kirjandus:

http://hackaday.com/2014/03/28/a-mini-op-amp-based-line-following-robot/
http://www.instructables.com/id/Mini-line-tracer/?ALLSTEPS

Meenutusi jututoast TehnoHack

Läinud neljapäeval sai kamp masiniste kokku, et pisut omavahel juttu ajada. Ideid tuli ühest ja teisest otsast nii palju, et koju jõudes ei saanudki enam aru kuidas see kõik mingiks arusaadavaks substantsiks kokku panna. Järgmine päev sattusin külla inimestele, kes ehitasid elektrijõul liikuvaid jalgrattaid ja olid endale selle tarbeks basseiniga sauna muretsenud. Sellest räägin kunagi ehk pikemalt. Väga vinge :)!…täpset tehnikute arvu ei tea aga hinnanguluselt üks 50 entusiasti oli kohal küll.  Tänud tulemast ja mõtteid jagamast!

Mõned pildid:

TehnoHack 013 TehnoHack 007
TehnoHack 018 TehnoHack 019
TehnoHack 029 TehnoHack 040

Rohkem pilte leiab siit.

Saamal ajal kui osa rahvast toas juttu ajas lendas väljas üks kopter ringi. Tänud Indrek Paljuste´le kes sellest ühe ägeda klipi saatis.

Tudeng TV kutsus ka TehnoHack üritusest ja Skeemipesast rääkima. Ühe paranduse siiski teeksin. Tuntud liialdaja/lihtsustajana ütlesin 500 asemel 5000 :). Huvitavaks läheb 2 minutist!

Väikse kokkuvõtte üritusest tegi ka Tipikas TV

Gamebuino – loome ise retro konsoolimängu

Gamebuino on retro konsoolimängude arendusplatvorm, mis baseerub Arduinol. Krediitkaardisuurusele konsoolile saab lihtsalt luua meelepäraseid mänge. Indiegogo rahastuskeskkonnas tööstuslikuks tootmiseks resursse otsiv lahendus sisaldab mitmeid tarkvarateeke, mis muudavad mängude arendamise lihtsamaks. Näiteks kui soovid ekraanile kuvada klaviatuuri, siis pead vaid kasutama käsku keyboard(). Mängus uuele tasemele jõudmise puhuks saad kuuldavale tuua 4-kanalilise muusika käsu play(tetris) vahendusel. Ainus, millele sa pead fokuseeruma, on mäng ise – see, mis teeb tema unikaalseks ja kaasahaaravaks. Gamebuinost leiab graafika ja mängumootori, jõudluse ning akumonitooringu, heliefekti ja muusika, kasutajaliidese ning paljude muude vajalike funktsioonide teeke.

20140404111452-gamebuino

Gamebuino on ühilduv mistahes I2C mooduliga. See tähendab, et Sa saad laiendada oma konsooli kiirendusmõõtja, juhtmevaba sidelahenduse või mõne muu mooduliga. Gamebuino kasutusvaldkond pole piiratud vaid konsoolimängudega. Ta võib olla liideseks mistahes elektroonikasüsteemile: kontroller, monitor, andmeloger, …

Gamebuino korral on piirajaks vaid sinu enda fantaasia. Indiegogo rahastusprojekt on tänaseks juba oma etteseatud eesmärgi täitnud. Siiski, 28. aprillini saab teda veel toetada. 35 € eest on sel juhul võimalik saada omale isiklik Gamebuino hinnanguliselt juuliks 2014.

Kasutatud kirjandus:
https://www.indiegogo.com/projects/gamebuino-an-arduino-handheld-console
http://gamebuino.com/

Jututuba TehnoHack


Plaan on käima lükata jututuba nimega “TehnoHack”, kuhu on oodatud kõik tehnofriigid, insenerid, hobielektroonikud, disainereid, nokitsejad, ettevõtjad ja muidu tehnikahuvilised, et pidada maha üks õdus riistvara – häkkerite infoõhtu. Eesmärk on omavahel paremini tuttavaks saada, kogemusi vahetada ja vahest ka tulevikus koos mõningaid lahedaid projekte ellu viia.

Lisaks vabale vestlusringile saavad jututoas sõna mõned tulihingelisemad elektrotehnika entusiastid…

Skeemipesa-tehnofriigid

 Õhtu kava:

  • 18:00 Kogunemine, vaba vestlusring;
  • 18:30 Dr. Veljo Sinivee – Droonid ja mudellennundus;
  • 19:00 Dr. Tanel Jalakas – Elektroonikakomponentide jahutus;
  • 19:30 Vaba vestlusring;
  • 20:00 Dr. Lauri Kütt – Elektriautode mõjust elektrivõrgule;
  • 20:30 Dr. Heigo Mõlder – Skeemipesa aasta kokkuvõte ja plaanid;
  • 21.00 Vaba vestlusring ja Skeemipesa sünnipäeva tähistamine, kuhu on oodatud jääma kõik ürituse külastajad.

Üritus on tasuta! Tule kohale ja saa tuttavaks oma ala spetsialistidega! Registreeru üritusele Facebooki vahendusel.

Loading Map....

Toimumisaeg
Neljapäev, 03/04/2014
18:00 - 22:00

Asukoht
Kohvik Pööning
Akadeemia tee 24
Tallinn

Elektrilised vastlad

Kõik sai alguse sellest, kui härra Vootele Voit otsustas oma Facebooki lehel tõstatada teema “Avameelselt elektriautost“, mis kogus suhteliselt lühikese ajaga üllatavalt ÜLE KAHETUHANDE kommentaari. Kusjuures arutelud olid tõsised ja juttu tehti näiteks liitiumakude tasakaalustuse teemadel, elektriauto op-süsteemidest, akude elueast, elektriauto kiirendusest, läbitavatest kilomeetritest jne. Kõik see viis lõpuks tõdemuseni, et oleks vaja korraldada üks kokkutulek, kus elektriautode omanikud ja huvilised teevad demonstratsioonesinemise ja näitavad pikka vastlaliugu. Mõeldud tehtud!. Teisipäeva õhtul olid A. le Coq Arena parklas arutelust osalenud muskelautod kohal.

Mõned pildid sündmusest:

Mia electric

Mia electric

Nissan Leaf

Nissan Leaf

Tõnu Kraut

Paremalt teine: Tesla Model S. Foto: Tõnu Kraut

Hübriidajamiga Jeep. Foto: Tõnu Kraut

Hübriidajamiga Jeep. Foto: Tõnu Kraut

Üksjagu huvitavat infot sai vahetatud. Näiteks rääkis härra Kadastik, et Tesla võttis temaga ühendust ja pakkus eestlastele eelisjärjekorras oma Model S autosid, mille ostust on tellija viimasel hetkel loobunud. Antud teema kohta sai täna lugeda ka Delfi artiklist. Nii, et kiirustage seltsimehed unetud, kiirustage!

Väike amatöörlik videoklipp:

Meenutusi Talveakadeemia töötoast

Läinud nädalavahetusel sai Otepääl Talveakadeemia üritusel “Reostan, järelikult olen olemas?” käidud. Ehitasime seal mõned õunasüntesaatorid valmis. Seltskond oli asjalik ja õhkkond väga lahe! Mõned pidid ja videokokkuvõtted:

Õunaüuntesaatori töötuba (23) Õunaüuntesaatori töötuba (22)
Õunaüuntesaatori töötuba (32) Õunaüuntesaatori töötuba (59)
Õunaüuntesaatori töötuba (26) Õunaüuntesaatori töötuba (66)

Rohkem pilte näeb siit!

Õunasüntesaatorite meisterdamine:

Õunasüntesaatori töötoa esitlus:

Toimunud töötoast tehti pisut juttu ka Akutuaalse Kaamera uudistes. Algusega 50-nedast sekundist.

Lintmakk Revox b77

Juhtus nii, et sain veeta Robotex 2013 üritusel kaks päeva Martin Jaanuse lintmaki Olymp 005 kõrval. Sealt alates oleks justkui valgus minu peale langenud. Nimelt sai päevaselgeks, et analoogse aparaadi pean ka endale muretsema… Umbes kahe kuu ringiluusimise tulemusena koperdasin remonti vajava Revox b77 otsa.

Ma ei taha hakata siin vaidlema teemal, et kas analoog heli annab oluliselt parema helikvaliteedi kui digitaalsed andmekandjad. Siin on kindlasti igaühel juba oma arvamus. Pigem mõtlen, et tegemist on ca 30 aastat vana aparaadiga, mis pannakse mängima mõnel erilisemal reede õhtu või siis pühapäeva hommikul. Juba karbist makilindi väljavõtmine on omaette rituaal…sestap ei ole siin midagi vaielda, hobi on hobi ja lintmakid on lihtsalt ägedad :)

Mõned klantsitud pildid:

Revox b77

Lintmakk Revox b77

StuderRevox b77

Revox b77 lintmakk, võimendi, raadio

Revob b77 tekst

Revob b77 tekst

Lintmakki hooldus

Tegemist oli suhteliselt “põrsas kotis” ostuga. Peale selle, et ei tööta, suurt midagi teada ei olnud. Peale esmast ülevaatust selgus, et õnneks oli saadud aparaat suhteliselt heas seisukorras. Vaja oli isetehtud toitejuhe asendada uue korralikuga, parema tümpsu-indikaatori taustavalgustuse klemm oli ära murdunud, mis sai uuesti külge joota ja vasaku kanali salvestuslüliti ei andnud kontakti. See sai ka ära puhastatud. Kui juba tegemiseks läks, siis kruvisin kogu aparaadi lahti, määrisin ära laagrid, õlitasin liigendid, puhastasin helipead jne. Puudu oli ka üks parema kanali sisendi valimise pöördlüliti nupp, mille hankisin ebay-st. Veel võin lohutuseks öelda, et kriimuvaba korpusega Revox b77 peaaegu, et ei olegi võimalik saada. Nimelt kasutatil tollel ajal suhteliselt uuendusliku meetmena tüüne välimuse saamiseks plastkorpuse katmist kerge kummi või silikon kihiga, mis aastate jooksul on muutunud aga nii pehmeks, et sõrmeküünega vastu minnes jääb juba kriips korpusele. 

Seest peale tolmu puhastamist oli aparaat nagu  täiesti uus. Peale tehtud hooldust on tunne, et kestab veel umbes järgmised 30 aastat. Korraliku varuteguriga projekteeritud mehhaanika, tõeline tööhobune. Manuaali koos skeemiga võib leida siit.

Revox b77 seest

Revox pärast puhastamist

Video. Siinkohal pean oluliseks märkida, et kahjuks tekitab kaamera mikrofon helisse üksjagu moonutusi, nii, et reaalne helipilt on kordades parem. Mälu järgi rääkides juhtus sisse ka päris mitu ebatäpsust aga laisa inimesena ei viitsinud uut klippi teha. Lintmakki järgi olevast 4×100 W võimendist olen juttu teinud juba varem.

Tulevikus, kui kunagi aega peaks tekkima, tahaks lintmaki mobiili pealt juhitavaks teha. Iseenesest ei ole see asi üldse keeruline :) Teine ja hetkel veel olulisem plaan on kahe realised helipead nelja realiste vastu vahetada, see võimaldaks oluliselt lindi ressurssi  kokku hoida. Lisaks veel teemasse süvenedes sattusin ka mitmete lintmakkide kolleksionääride lehtedele. Paar huvitavamat tooksin siinkohal uudistamiseks ära:

  1. Üks Inglismaal tegutsev kollektsionäär
  2. Härra Preina1
  3. Vene foorum
  4. Pisut ajalehe väljalõikeid
  5. Lintmakkide muuseum

Saunaõhtu

PlasmakeraSkeemipesa vanad vuntsid käisid saunas. Arutlesime Eesti elektrotehnilise subkultuuri üle, mõtteid, projektiideid ja kogemustevahetuse vaimu oli palju. Säärane särisev kitsas valdkonnas tegutsev hobientusiastide rühm viis järgmise mõtteni. Mulje jäi, nagu oleks tegemist suure plasmakeraga, mis ootab klaaskorpusele sõrme vajutamist… Kes kunagi on sõrme klaaskorpusele vajutanud, see teab, et suur osa kupli all särisevast plasmast kipub ühte punkti koonduma…Selles osas, et kuhu kohta me täpselt selle energia koondame, on meil veel mitmeid inkubaatorlike aruteluõhtuid tulemas :) Mitmed selle aasta plaanid said ka juba paika. Peale sauna käisime veel TTÜ Lapikute seltskonda õnnitlemas. Oli tore, sisukas ja üsna sütitav õhtu. Tänud kõigile kes viitsisid tulla!

Saunaõhtu 002+ Saunaõhtu 015 Saunaõhtu 008 Saunaõhtu 016
Saunaõhtu 038 Saunaõhtu 088 Saunaõhtu 064 Saunaõhtu 085