Kokkuvõtte praktilisest elektroonikakursusest algajatele

15 okt. kuni 12 nov. sai läbi viidud TTÜ Mektory majas “praktiline elektroonikakursus algajatele”. Kursusele olid oodatud kõik TTÜ tudengid, erialast ja õppetasemest sõltumata. Eelduseks oli huvi elektroonika vastu, varasemat kogemust polnud tarvis. Kursuse raames oli võimalik oma käega lihtsamaid elektroonikaseadmeid ehitada, neist õpetaja abil aru saada ja sealt ise edasi liikuda. Kursus hõlmas kaheksa töötuba, kaks korda nädalas. Iga töötuba kestis ca kaks tundi. Esimesel kahel kohtumisel räägiti  elektroonikakomponentide tööpõhimõtetest ning  elektrimaailma põhitõdedest. Seejärel harjutasime teooria rakendamine praktikas, jootmistehnika omandamist, lihtsamate elektroonikaseadmete valmistamist. Kohtumiste kava oli järgmine:

Mikrofonivõimendi

1. Teooria – elekter, põhiseosed, pinge, vool, Ohmi ja Kichhoffi seadused.
2. Teooria – elektroonikakomponendid, ohutustehnika.
3. Mõõtmise algtõed, mõõteriistade kasutamine. Praktilised nipid elektroonikaseadmete ehitamiseks.
4. Nutika lillepoti elektroonika töötuba.
5. Väikese audiovõimendi ehitamise töötuba.
6. Valgustusliku sensori süntesaatori töötuba.
7. VU meetri töötuba. Elektroonikaprototüübi loomise teooria.
8. Veetaseme heliindikaatori töötuba. Elektroonikaprototüübi arendamise alused.

Kursuse läbiviiad oli Martin Jaanus ja Heigo Mõlder. Täname TTÜ Mektory maja kursuse läbiviimiseks kasutatud ruumide ja toetuse eest. Väike kokkuvõtte praktilisest elektroonikakursusest video kujul:

Mikrokontrollersüsteemide kasutajaliideste ABC – valgusdioodid, nihkeregistrid ja piesosummer

Sissejuhatus

Tugeva elektroonika või elektrotehnika taustata õppuritel jääb tänapäeva keerukate lülituselementide tööpõhimõte sageli arusaamatuks. Lihtsamaid elektrilülitusi võib üritada kirjeldada mehaaniliste elementidena, kuid seegi võib elektriala eelteadmistega õppuritel tunduda kummaline. Lihtsamaid lülitusi saab kirjeldada lihtsustatult matemaatiliste funktsioonidega, näiteks loogikaelementide funktsiooniplokkidega (NING, VÕI, EI). Kuid mida teha sisemiste tagasisidedega elektrilülitustega? Sageli tuleb ikkagi vaadata ploki (nt. KMOP tehnoloogia abil teostatud trigeri) tegelikku elektrilülitust transistoride tasemel.

Kuidas transistori tööpõhimõtet lihtsustatult kirjeldada. Youtube-st võib leida head videomaterjali. Näiteks

Thomas Schwenke: How Field-Effect transistors work?

Veritasium: How does a Transistor work?

Elektroonika algteadmistega õppuritel sellega ilmselt probleeme ei teki. Trigeri mudelit võib lihtsustada ja koostada elektriahela kohta kontakt-aseskeem.  Sel juhul ei teki ka algteadmistega tudengitel arusaamisega raskusi. Relee- ja kontaktorlülituste kogemustega elektriala inimesed mõistavad sedalaadi ahelaid sageli paremini kui loogikafunktsiooni-plokkidega kirjeldusi.

Funktsionaalseid lülitusi ja trigereid tutvustatakse koos protsessorite ehitusega. Mida kasutada või aluseks võtta?
Toodetes on kõige laiemalt on levinud odavad mikrokontrollerid -  juhtimisloogika madal hind on see, mis teeb paljud rakendused üldse võimalikuks. Teisalt, jõupooljuhtmuundurite juhtimisel vajatakse sageli suure arvutusjõudlusega signaaliprotsessoreid (DSP). Jõupooljuhttehnika rakendamisel jõuelektroonikas on oluliseks osaks digitaalne signaalitöötlus ja signaaliprotsessorid. Millist seadet kasutada? Algõppe puhul ei ole olulist vahet – peamine et seade oleks töökindel ja tarkvara lollikindel! Tarkvara osas on püütud tööd erinevatel platvormidel ühtlustada, sest erinevate arenduskeskkondade kasutamine tekitaks palju segadust ja muudaks juhendamise keerukamaks.

Õppeotstarbelised seadmed

Virumaa Kolledžis on kasutusel firma ITT Group moodulid – kõik kolm robootika kodulabori põlvkonda.Atmega2561 Peamiselt leiavad kasutust ATmega2561 ja ATxmega128A1U mikrokontrollerplaadid. Kasutaja jaoks pole nende kahe erinevused mitte protsessoris vaid lisaseadmete toimimispõhimõttes. Atmega mikrokontrollerite kasutamisel tuleb rööpvärati väljundregistri üksikute kohtade oleku muutmiseks teha loogikatehteid NING ja VÕI mitmekohaliste kahendarvudega ehk nn. maskidega. Xmega mikrokontrolleritel on sisseehitatud lülitused (wired-AND ja wired OR) mis teevad neidsamu tehteid elektriahelatega ning juhtimisprogramm on seetõttu lihtsam ning kiirem.

Rühma saab jagada kaheks – ühele poolele ülel tunnil üks mikrokontrolleri tüüp, teisele teine mikrokontrolleri tüüp. Rühma tükeldamine motiveerib rühma liikmeid iseseisvalt töötama ja paindlikumalt mõtlema. Võib tekkida isegi väike konkurents kahe rühma vahel – kumb saab enne lülituse tööle. Seadmete riistvara tehnilised erinevused rikastavad kui need ei ole liigsuured.

Aine sisuks pole rakendused ega programmeerimine vaid elektroonikaseadme funksionaalne sisu st. lülitused. Protsessorseadmeid ei saa kasutada programmita, seega tekib kohe küsimus, mis programmeerimiskeelt kasutada ja kuidas? Valida on seadme käsustikuga seotud Assemblerkeele ja standardsete kõrgkeelte vahel. Kõrgkeeled on  kergesti vastuvõetavad eeldusel, et õppurid on juba põhikoolis ja gümnaasiumiastmes  programmeerimisega kokku puutunud. Alustuseks on võimalikult elmentaarsete loogikatehetega näited programmeerimiskeeles C, millest saab vajadusel ka automaatselt assemlerkeelse programmi riistvarale lähemale sukeldumiseks. Millistes kohtades veel assemblerkeelt võib vaja minna? Ikka nendes, kus programmi töötluse iga takt või mikrosekund mõjutab seadme tehnilist keerukust ja maksumust. See ongi põhjus miks odavate mikrokontrollerite asemel kasutatakse jõupooljuhtmuundurite juhtimisel lisaks ka programmeeritavaid loogikalülitusi (CPLD, FPGA jt.).

Pärast tutvumist kasutatava aparatuuriga, mille oluliseks osaks on elektrilülituste skeemid, saab õppur asuda seadmega midagi praktilist tegema. Võimalikud näited ei sõltu nüüd enam protsessoriplaadist vaid kasutajaliidese füüsilisest ülesehitusest st. valmisseadmetest, mida saab sellega ühendada. Olemegi jõudnud valgusdioodideni ja seejärel keerukamate juhtimislülitusteni nende tüürimiseks – nihkeregistriteni. Plaatidel on nihkeregistriga tüürlülitus A6275 mida saab kasutada konstantse voolu allikana valgusdioodide tüürimiseks.

Struktureeritud skeemitähised

Lihtsamatel plokkskeemidel on konstantse vooluga tüürahelat A6275 kujutatud ristkülikukujulise plokina. Tehnilisse dokumentatsiooni vaadates selgub, et lülitus on tegelikult kolmeastmeline sisaldades endas nii nihkeregistrit, lukkregistrit (D-latch) kui ka konstantse väljundvooluga tüürlülitust. Struktureeritud IEC 60617 skeemitähis annab sedalaadi lülituse funktsionaalsest sisust palju parema ülevaate, kui tühi ristkülikukujuline skeemitähis.

Nihkeregistri või mitmeotstarbelise lülituse võimalik IEC 60617 skeemitähis

Joonis 1. Nihkeregistri-lukkregistri kombineeritud lülituse võimalik IEC 60617 skeemitähis

Struktureeritud skeemitähs on jagatud kaheks osaks  millest esimene kirjeldab nihkeregistrit ja teine lukkregistrit. Kummalgi poolel on eraldatud andmeosa (sisendis infoosa ja väljundis jõuosa)  ja juhtimisosa (ülal). Mõlemat osa juhitakse signaalifrondiga, sellele viitavad kolmnurgad taktsisenditel C1 ja C2 (vt joonis 1). Struktureeritud skeemitähis ei kajasta lülituse elektrilisi omadusi, nendesse süvenemiseks on vaja lugeda lülituse tehnilist dokumentatsiooni ja see on hoopis teiste õppeainete teema. Tegemist lihtsalt kahe registri jadalülitusega vaid väljundregistril on ka eriotstarbeline väljundahelate tüürlülitus. Valgusdioode võimalik lülitada väga erineval viisil. Mõndel lülitustel on võimalik lülitada ka märgatavalt kõrgemat pinget kui lülituse enda toitepinge.

Avatud kollektori või avatud neeluga tüürahel

Joonis 2. Avatud kollektori või avatud neeluga tüürahel

Valmisplokkide kasutamiseks ei ole vaja elektri- ja elektroonikaalaseid teadmisi, küll aga ühenduste tegemisel. Riistvaralähedane programmeerimine eeldab samuti elektrilülituste tööpõhimõttest arusaamist. Maailma erinevates maades ja firmades on  kasutusel mitmeid erinevaid tähistusstandardeid ja palju erienvaid skeemitähiseid mis võivad kirjldada ühte ja sama objekti. Tegemist on suhtlusvahendiga millel on palju erinevaid vorme nagu paljude murretege inimeleeltel.

Kokkuvõte

Robootika kodulaborid on peale Kohtla-Järvel paikneva TTÜ Virumaa Kolledži kasutusel ka mujal Eestis. Võib eeldada et elektrilähedane st. elektrilülituse tööpõhimõtet kirjeldav metoodika on kasutatav ka iseõppimisel. Algajatel on valmisnäiteid märgatavalt lihtsam kombineerida ja kohandada kui neid nullist ise koostada. Seepärast on nihkeregistri (ja sinna ühendatud valgusdioodide) juhtimsieks praktikumi õppematerjalide hulgas valmis programminäited (HomeLAB II, HomeLAB III). Teadmisi ja oskusi omandavad tudengid ise, tunnid saavad õppimise protsessis vaid toeks olla.

Tööstuskontrollerite töötuba Robotexil

Tule õpi midagi uut ja kasuliku! Juba homme teeb Skeemipesa tööstuskontrollerite töötuba Robotexil. Töötoad toimuvad laupäeval ja pühapäeval algusega kell 15.30. Kõik huvilised oodatud. Sissepääs tasuta!

ABB PM554 tööstuskontroller

Prindi elektroonikaseade 3D printeriga

3D printimine on senimaani olnud valdavalt korpuste, mehaaniliste osade ja muu taolise pärusmaaks. Mis oleks aga, kui edaspidi saaks printida ka trükkplaate?

Seattles paiknev ettevõte Functionalize on loonud materjali F-Electric, mis on kõikidest seni kasutatavatest 3D trükimaterjalidest enam kui 1000 korda suurema elektrijuhtivusega. F-Electric muudab võimalikuks trükkida elektriahelaid, nuppe, toiteühendusi. Ta võimaldab trükkida valgusti, toiteühenduse või aku otse Sinu plastist esemesse. F-Electric on kasutatav kõikide populaarsemate 3D printeritega.

FunctionalizeCircuit-545x583

Tulevikus võib olla reaalne, et Sa saad trükkida omale uue mobiiltelefoni, Internetiühendusega elektroonikatarviku või vidina koheselt täisfunktsionaalse seadmena – koos kõigi elektriahelate ning elektroonikakomponentidega. Selle reaalsuseks muutmine võib võtta mõned aastad, kuid F-Electric on suur samm taolise unistuse ellu viimisel.

Kui see idee tundub huvitav, siin on Sul hea võimalus seda toetada. Kickstarteris loodud rahastamisprojekt vajab 10. detsembriks 100 000 dollarit, et F-Electric reaalsuseks muuta. Kolme päevaga on kogutud juba enam kui 10% vajalikust summast ning ideed saab toetada siin: https://www.kickstarter.com/projects/391466300/worlds-most-conductive-3d-printing-filament

JIBO – maailma esimene pererobot.

Lauaventilaatori ning Pixari filmist Wall-E tuntud EVE järeltulijat meenutav robot JIBO näib olevat esimene samm tehnikaseadme ning seltskonnakaaslase ühendamise suunas. JIBO on alati lõbus, olenemata sellest, kuhu ta paigutatakse. Ta õpib selgeks näod ning hääled, kellega ta igapäevaselt suhtleb. Õppimise ja arenemise käigus suudab JIBO hakata juhtima koduseadmeid ning teenuseid nagu näiteks valgustus, kõnepostkast ja e-postkast. JIBO on suuteline tegema pilte ja videosid ning vahendama videokõnesid. JIBO arendajad on suutelised pakkuma tulevikus laia valikut erinevaid rakendusi.

jibo_black_white-b848a199399e05d308ce03ab3448aa84

JIBO sisaldab kahte kõrgresolutsioonilist kaamerat, mis tuvastavad nägusid, teevad fotosid ning võimaldavad videokõnet. 360 kraadi ulatuses paiknevad mikrofonid ning keele töötlemise algoritmid võimaldavad JIBO-ga suhelda ruumi suvalisest punktist. Esialgu küll vaid inglise keeles. Tehisintellekti algoritmid õpivad Sind tundma ning sobitavad JIBO Sinu ellu. Sarnaselt personaalsele assistendile, pakub JIBO proaktiivselt abi, et muuta igapäeva elu lihtsamaks ja mugavamaks.

JIBO kogus Indiegogo sotsiaalrahastuskeskkonnas kuu ajaga 100 000 $ eesmärgist 2 287 110 $. Tegemist oli ühe edukaima Indiegogo kampaaniaga.  Jibo on kasutajateni jõudmas hinnanguliselt 2015. aasta jõuludeks. Kõik huvitatud saavad ennast panna ettetellimise teavituslisti Jibo kodulehel. Jibo orienteeruvaks hinnaks on 480 eurot.

Tehnohackil said paljud ideed reaalsuseks

Läinud nädalavahetusel toimus Skeemipesa suursündmus Tehnohack, kus osales üle 150 inimese vähemalt seitsmest erinevast riigist. Tehnohack kujutas endast riist- ja tarkvara hackathoni, kus kohtusid innovaatiliste ideede autorid ning insenerid. Eesmärk oli nädalavahetusel jõuda ideest reaalse toimiva seadmeni. Kõigil oli võimalus esitada ideid mida laekus üle 50-ne, millest ehitamiseks valiti 21 ideed. Praktiliselt kõik meeskonnad jõudsid eesmärgini. Õpiti palju uusi asju ning saadi rohkelt uusi kontakte. Projektide ehitamiseks oli võimalus kasutada Skeemipesa mentorite abi ning TTÜ Mektory maja mitmekesist seadmeparki. Kiirülevaade Tehnohacki laupäevasest ja pühapäevasest tegevusest:

Väike kokkuvõte Leiundusuudistest:

Väike kokkuvõtte ehitamisest:

Üritusest tegid lühikese ülevaate ka Tallinna TV, DelfiTV ja TipikasTV

Tehnohackil leidsid äramärkimist mitmed huvitavad projektid. Skeemipesa valis välja kolm säravamat ideed ja teostust ning Ajujaht, Prototron ning Teaduspark Tehnopoli Startup Inkubaator nomineerisid enda lemmikuid:

Pääs Ajujahi TOP40-sse
Skeemipesa Parima teostuse auhind
Nutikas jooksurada
Elumajade ja/või spordisaalide põrandasse integreeritud jooksurada, mille juhtimine toimub läbi nutiseadme

smarttrendmill

Pääs Prototroni TOP20sse
Teaduspark Tehnopoli Startup Inkubaatori 3-kuuline nõustamisprogramm

Skeemipesa Potentsiaalikaima startup idee auhind
Cubehub
Lihtne maajaam, mis suudab vastu võtta 70 cm amatöörraadio bändis olevaid satelliite nagu näiteks ESTCube-1.

Cubehub

Skeemipesa Kõige vahvama idee auhind
Tiira-Taara
Iseliikuv taarahimuline kast, mis sõidab kohale tühja pudeli suule puhumisel kostuva kurbliku huike peale

tiira_taara

 

Lisaks ehitati nädalavahetuse jooksul valmis veel järgmised ideed:

Tesla colilTeslageneraator
Teadust populariseeriv teslageneraator, mida saab tulevikus tudengitele ja muidu huvilistele demonstreerida kui huvitavat elektriseadet.

 

BraillePadBraillePad
BraillePad on mobiiltelefoni tagakaanel asetsev akord-klaviatuur, mis võimaldab teksti sisestada ilma näppude asendit muutmata.

 

KodarvärkKodarwälk
Jalgrattaga sõites on mõnikord vaja laadida näiteks mobiili, GPS’i või muud. Kodarwälk generaator võimaldab neid sõitmise ajal laadida.

 

Ctrl-Z ehk lõngast-niidi-tegemise-masinCTRL-Z ehk lõngast niidi tegemise masin
CTRL-Z harutab lahti puuvillased kampsunid, et nendest saadav lõng uuesti kasutusele võtta (nt vaiba tegemiseks, mida kangastelgedel kududa).

 

Nutikas valvesüsteemNutikas valvesüsteem
Nutikas valvesüsteem on hobiprojekt, mille eesmärk on luua lihtne ja ökonoomne toimiv valvesüsteem kodu või kontori jaoks. Nutitelefoni või interneti vahendusel on võimalik tuvastada, kas ruumides on keegi, liigutada kaamerat, jne.

 

LunohodLunokhod
Varastel 80ndatel oli populaarseks mänguasjaks Lunohod. See oli hinnaline mänguasi. Ta omas klaviatuuri, mis võimaldas lastel programmeerida tema liigutusi. Uus versioon on loodud  Arduino baasil

 

NFC-põhine ligipääsusüsteemNFC-põhine ligipääsusüsteem
Enamasti usaldavad ligipääsusüsteemid mingi kaardi unikaalset ID-d, kuid tegelikkuses on see suhteliselt lihtsalt võltsitav. Korrektne lahendus lisaks kaardile krüpteeritud rakenduse koos eraldiseisva identifikaatoriga

 

Keskkütte regulaatorKeskkütteregulaator
Elamu küte on vältimatu osa eestlase elust. Turul aga on puudu eesti enda oma keskkütte regulaator, mis oleks võimeline konkureerima välismaa toodanguga.

 

Aquaponics AkvaariumAquaponics akvaarium
Laienduskomplekt, mis muudab Sinu akvaariumi nutikaks. Kasutaja saab jälgida akvaariumi seisundit ning seadistada teavitusi erinevatele sündmustele (nt. taastäitmine, hooldamine, …)

 

Jalgrattalamp ja suunatuledJalgratta lamp ja suunatuled
Jalgrattalambid võiks nutikamad olla. Näiteks ise süttida sõitma hakkamisel ja kustuda mõne aja pärast seisma jäämisel. Samuti võiks olla midagi sellist, mis meenutaks suunatulesid

 

ColStoneColstone
ColStone on rahustav kaaslane lastele ja täiskasvanutele. Kivikujuline seade näitab erinevaid valgusmustreid lähtuvalt tema omaniku meeleolust.

 

Nutikas linnumajaNutikas linnumaja
Linnumaja registreerib sinna saabunud linnud ja teeb nendest pilti. Nutitelefonist saab vaadata statistikat ning saada teavituse, kui linnutoit on otsa saanud.

 

Lillevalgusti
Taimevalgusti pimedatele kortermajadele. Valgusti, mis soodustab taimede kasvamist oludes, kus loomulikku päevavalgust on vähevõitu

 

MatkapudelKokkupandav matkapudel
Pudeli uudsus seisneb võimaluses tühjenenud pudeli suurust vähendada. Selliste süsteemidega matkapudelid hetkel puuduvad. On plastikust kokkupandavaid pudeleid, kuid need ei ole väga vastupidavad

 

Analoog kitarriefektid digitaalkontrollerigaAnaloog kitarriefektid digitaalkontrolleriga
Ühes lauses võiks toodet kirjeldada järgmiselt – vabastame stompboxe kasutavad kitarristid laval „võimlemast“

 

CodeBreakerCodeBreaker
Kommikarp, millest kommi saamiseks tuleb lahendada mõistatus. Vale vastuse korral annab kommikarp kerge elektrilöögi

 

Õhupalliga kosmosesseBalloon2Space
Kosmose äärele lendav suur õhupall koos kaamerate, andurite ning jälgimis-sideseadmetega. Peamine eesmärk on teha pilte kaarduvast maast ning kosmose pimedusest.

 

 

Vaata ürituse pilte Skeemipesa pildialbumis.

TTÜ käis ja tegi ka mõned pildid.

Täname kõiki üritusel osalejaid ning toetajaid. Tehnohacki toetasid Ajujaht, Teaduspark Tehnopoli Startup Inkubaator, Prototron, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tehnikaülikool, Ericsson Eesti AS, Liewenthal Electronics, Enics Eesti AS, TTÜ innovatsiooni – ja ettevõtluskeskus Mektory, Startup Garage, Coca-Cola HBC Eesti AS, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Arengufond, TTÜ Tarkvaraklubi Lapikud, Eesti Teadusagentuur, Tipikas TV, Heljut Kalda, Oomipood ja paljud teised.

Taaskohtumiseni 2015. aastal.

Tehnikaajastu pilpakülas ehk kasvuhoone automaatika

Kasvuhoone, mille luuke ei suleta ja avata vastavalt vajadusele, ei ole ikka päris kasvuhoone, ja inimtühjalt seisva suvila juures valmib esimene tomat alles augustis. Selle suhtes oli vaja midagi ette võtta. Kuna mu kasvuhoone on pilpaküla stiilis – otse poest tulid vaid kruvid, kõik muu on hoolega kogutud praht – siis ka automaatika ehitasin samas vaimus.

Anna ja kasvuhoone

Hankisin 12 voldise akutrelli, mis akude suremise tõttu enam kasulik ei olnud ja jäätmejaama ootel autoaku. Trell koos meetrise keermelatiga ja trosside süsteemiga moodustab luuke liigutava osa. Autoaku, mis talvel masina parklasse jätab, veab trellimootorit veel küllaga.

Kindla nõudena pidi mu süsteem luugid sulgema ka tormi ajaks, et hapra hoone lõhkumise võimalust vähendada. Tormi tuvastamiseks ehitasin anemomeetri CD draivi plaati keerutavast mootorist. Kui mootorimähised välja visata, siis jääb järgi päris hea võlli osa ja isegi Halli efekti sensor koos magnetiga. Halli sensorile panin komparaatori järgi ja kontrolleril tuleb vaid impulsse kokku lugeda.

Kasvuhoone seadeldis

Temperatuuri-niiskuse sensorid ja releed trellimootori lülitamiseks tulid Hiinast. Kontrolleriks on Arduino ja praegune töötav prototüüp sisaldab DIY Arduino plaati. Asja huvitavamaks tegemiseks lisasin ka SD kaardi mooduli, et mõõtetulemused logida.

Ootamatuste riski maandamiseks on akujuhtmel 30A kaitse. Selle numbri taga ei ole suuremat teadust, kui kunagi autoakulaadija ja ühe teise akutrelliga tehtud katse, kus nägin ära, et mootori käivitamise hetkel viskab ampermeetri osuti kõmmdi 10 amprise skaala lõpuni. Ühtlase kerge koormusega töötamise ajal oli voolutarve ainult 3 A ringis.

Lülitid, mis kontrollerile kerimise lõpuni jõudmisest teada annavad, on mul tavalist “normally open” tüüpi, ja ühenduse katkemine jätaks mootori kerima. Selline apsakas ilmselt lõppeks mehhaanilise osa lõhkumisega. Seetõttu lisasin ka hädapeatus lülitid – kui liikuv osa keritakse kaugemale kontrolleriga ühendatud piirangu lülitist, siis katkeb trelli mootorisse minev vool. Need lisa “lülitid” koosnevad lihtsalt kokku puutuvatest plekitükkidest, millest üks liigub surve korral teisest eemale.

Mehhaanika poole pealt oli huvitav konstrueerida minimalistlikku liikuvat osa. Mitte, et see nüüd ülihästi välja oleks tulnud, vibreerib ja koliseb veidi, aga ma leian, et see on puuklotsist ja seibidest koosneva asja puhul vabandatav. Allpool videos on näha, millest jutt käib.

Programm teeb üldjoontes järgmist:
1) mõõdab ära temperatuuri ja õhuniiskuse kasvuhoones ja õues
2) mõõdab tuule (anemomeetri pöörlemissageduse lihtsalt)
3a) kui tuul on tugev, sulgeb luugid
3b) kui tuul on talutav, siis vaatab, kas kasvuhoone on palav, et luugid avada
3c) kui temperatuur on natuke madalam palavast, aga kasvuhoones on liigniiske, ning õues kuivem, siis avab ikkagi luugid kuivatamiseks
4) logib mõõtmiste tulemused SD kaardile (selle olemasolul)
5) paneb kontrolleri ettenähtud intervalliks magama (näiteks 15 minutit)
Tuule, temperatuuri ja niiskuse järgi otsuste tegemisele on sisse programmeeritud hüsterees, et mitte liiga tihti kerimisele energiat kulutada.

Seade valmis napilt enne Tartu Mini Maker Faire’i, kus seda näitamas sai käidud. Jõudis olla enne vaid kolm päeva testimises. Lõplikuks valmimiseks on vaja lisada mehaanika ümber korpus, et vihm liiga ei teeks. Tahan ka elektroonika osa statsionaarsema ehitada, et igasugu toite indikaator LEDid energiat ei raiskaks. Ja pealegi mulle meeldib teha open source asju, millega käivad kaasas detailsed lihtsasti järgitavad juhendid – seda saaks uue elektroonika versiooniga parandada. Senisest ehitusprotessist on pikk jutt üleval http://libahunt.ee/et/kasvuhoone-automaatika.

Eks järgmine suvi näitab, kas siis saab tomatit enne augustit või mitte :).

Meenutusi Remondikohvikust IV

Juba 10 minutit enne üritust oli kohvik rahvast nii täis, et hirm saabuva aparaadihunniku ees võttis jootekolvi käes võbisema. Eriti kuriooseks läks asi siis, kui rahvast täis ruumi astus sisse mootorsaag käes vanahärra, kellel lisaks saele seljakotis mitmed raadiod juhtmeid pidi välja turritasid. Selgus, et mootorsae lüliti oli omadega otsad andnud. Esimeste tundide ajal tekkis tõsine järjekord, nii et Tanel pidi graafiku looma, kes millal ja millise probleemiga saabus. Kokku käis ürituselt läbi taaskord ca 60-70 inimest. Remontimiseks toodi, elektrikitarre, võimendeid, raadioid, akulaadijaid, helipulte, arvuteid, mänguasju jne. Kokku sai korda umbes 25 aparaati, mis tähendab, et nelja remondikohvikuga on ära remonditud juba ligi 90 masinat. Viimased murelised saabusid veel siis, kui tööriistu juba kokku koristasime.

Suured tänud kõigile osalistele. Järgmine üritus juba oktoobris, TehnoHack!

Mõni pilt üritusest:

Remonikohvik IV (8)

Lauri uurib helipulti

Remonikohvik IV (18)

Andmeedastussaatja parandus

Remonikohvik IV (30)

Tüdrukutel oli katki lintmakk

Remonikohvik IV (73)

Remondiseltskond

Rohkem pilte siin! Üritust kajastas Tipikas TV ja Postimees!

Väike Skeemipesa videokokkuvõte:

Remondikohvik IV


Remondikohvik on sotsiaalne “hackerspace”, kus inimesed saavad parandada ise oma katki läinud asju ning kohtuda teiste inimestega, kes hoolivad iseparandamisest ja asjade taaskasutusest. Ürituse fookuses on katki läinud koduelektroonika. Iseremontimist juhendavad oma ala spetsalistid (elektrikud, elektroonikud, IT-mehed jne.), kes annavad nõu nii seadmete tööpõhimõttetest arusaamisel kui ka vigade leidmisel ja remontimisel.

Vaata meenutusi eelmistest Remondikohvikutest

Tooge asju, mida tahate parandada: kohvimasinad, kuvarid, juukseföönid, arvutid, võimendid, raadiod, keedukannud jne. Anname nõu ka arvuti tarkvara osas tekkinud probleemidele. Remondikohvikus “Pööning” on avatud baar, kus on saadaval kohvi/õlut ja suupisteid.

Kui teil on mõni konkreetne aparaat, mida soovite remontida, siis andke sellest teada Skeemipesa Facebooki lehel. Siis näeme, kas saame aidata.

14935368052_92e941668e_k

Oled sa selle ala spetsialist, õnnetu seadmeomanik või põneva sündmuse huviline, tule kohale ja võta osa! Registreeru üritusele Facebooki vahendusel!
Remondikohviku üritust aitavad läbi viia Skeemipesa, kohvik Pööning, Help Desk Lapikud ja Eesti Teadusagentuur!

Laen kaarti....

Toimumisaeg
Laupäev, 13/09/2014
12:00 - 18:00

Asukoht
Kohvik Pööning
Akadeemia tee 24
Tallinn

Vana hea nipp kuidas energiat toota!